SISSEJUHATUS Ajastu, mil heli salvestamine käis manuaalselt lintidele, mida stuudioinsener hiljem käsitsi kokku monteeris on jäänud nüüdseks kaugele minevikku. Juba paarkümmend aastat on kogu protsess aset leidnud digitaalselt. See on võimaldanud igal arvutit omaval inimesel salvestada muusikat ilma, et selleks peaks maksma kalleid stuudiokulusid või nägema tohutul hulgal vaeva. Selle kõigega on kaasnenud vastavate digitaalsel kujul salvestamist võimaldavate prograamide hulk tohutuks. Käesoleva töö eesmärk ongi uurida nelja erinevat vabavaralist helisalvestusprogrammi, mis oma olemuselt on küllaltki sarnased ja seda just võhiku vaatepunktist, kes soovib alustuseks midagi küllaltki lihtsat ent kvaliteetset. Esimeses peatükis on kirjeldatud teemat ja antud ka ülevaade konkreetsetest programmidest üldiselt ning hinnatud paigaldamist. Töö teises ja kolmandas peatükis analüüsitakse vastavalt programmide kasutamist ning disaini ja neljandas põhijaotises viiakse läbi katsed selgitamaks välja salvestiste mahtu ja kvaliteeti ning tehakse järeldused. Kursusetöö teema valimisel sai määravaks isiklik huvi parima variandi leidmiseks algaja jaoks, kes soovib antud tüüpi programmidega tutvust teha ja vähemalt ühte neist ka otstarbekalt ennekõike just heli salvestamiseks kasutada. 1. TEEMA KIRJELDUS JA VALITUD PROGRAMMIDE LÜHITUTVUSTUS NING PAIGALDUS 1.1. Teema kirjeldus Vabavara ehk tasuta tarkvara on tasuta levitatav tarkvara. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. Samuti võib olla kasutajal endal keelatud vabavara paljundada ja levitada. Vabavara lähtekood ei pruugi olla avalik. Käideldavus tähendab varade takistusteta kättesaadavust volitatud kasutajatele ja nende teovõimet. Helisalvestusprogrammide all on mõeldud tarkvara, mida kasutatakse helide salvestamiseks ja töötlemiseks ning sobivasse audioformaati talletamiseks. Antud tööse sai valitud programmid valdavalt lihtsuse ja sarnaste omaduste järgi esmasel vaatlemisel, tuginedes veebipõhiste arvutiajakirjade arvustustele. Oluline kriteerium oli ka see, et Windowsi tugi oleks rakendustel olemas. Sobivaid valikuid osutus kokku lõpuks neli, millest järgevalt on lähemalt räägitud. Kõik programmid laeti alla nende vastavalt kodulehtedelt. Kasutusel on kõige uuemad versioonid, mis töö koostamise ajal saadaval olid. 1.2. WaveShop Waveshop on 2013. aastal kasutusele tulnud helisalvestusprogramm, millel on Windows XP/Vista/7/8 nii 32-bitise kui ka 64-bitise versiooni tugi ja mis toetab enamus audioformaate, nagu näiteks WAV, AAC/MP4, MP3 ja FLAC. Installerimiseks vajalike alla laaditavate failide suurus on 3,2 MB, mis on pakitud .zip formaati. Protsessi enda käigus on vajalik nõustuda kasutustingimustega ja arvuti mälust kasutab programm ära 13 MB. 1.3. Audacity Audacity on 2000. aastal kasutusele tulnud helisalvestusprogramm, millel on Windowsi XP/Vista/7/8 nii 32-bitise kui ka 64-bitise versiooni, Mac OS X ja GNU/Linux'i tugi ning mis toetab paljusid audioformaate, nagu näiteks WAV, AIFF, AU ja FLAC. Installerimiseks vajaliku alla laaditava .exe faili suurus on 21,8 MB. Installatsioon on kiire ja programm kasutab ära 47,3 MB arvuti mälust. 1.4. Wavosaur Wavosaur on 2008. aastal kasutusele tulnud helisalvestusprogramm, millel on Windows 98/XP/Vista tugi ning mis toetab mõningaid audioformaate, nagu näiteks WAV, AIFF ja MP3. Programmi kasutamiseks on vajalik ainult 1,3 MB .zip laiendiga faili alla laadimine ja lahti pakkimine. Installatsiooni protsess puudub ja programmi võib koheselt kasutama hakata. 1.5. Music Editor Free Music Editor Free on 2000. aastal kasutusele tulnud helisalvestusprogramm, millel on Windowsi XP/Vista/7/8 nii 32-bitise kui ka 64-bitise versiooni tugi ning mis toetab paljusid audioformaate, nagu näiteks WAV, MP3, AU ja VOX. Programmi kasutamiseks on vaja alla laadida 699 KB suurune .exe laiendiga fail, mis on mõeldud sellisena, et käivitamisel laeb ta omakorda alla õige 15,4 MB suuruse .exe faili, millega saab programmi installeerida. Protsess ise on võrdlemisi keeruline, sest kõigepealt tuleb nõustuda kasutustingimustega, peale mida pakutakse kasutajale võimalust alla laadida ka vene keelsete kirjadega ehitud piraadimäng. Järgmiseks on näidatud, et programm kasutab ära 63 MB arvuti mälust ning kirsiks tordil on veel see, et pakutakse võimalust liituda liikumisega, mis parandab arvutiomanike ülemaailmset heaolu jälgides kasutaja iga liigutust veebis ja kogudes selle kohta andmeid. Inimene, kes ei ole tähelepanelik võib selle eksitada kasutustingimusteks ja niimoodi enese teadmata jääda kellegi valvsa silma alla. 1.6. Hinnang paigaldusele Kõige mugavam on kindlasti Wavosaur, mis nõuab kõige vähem vaeva kasutaja poolt ja kasutab ära kõige vähem mälu. Audacity võib asetada teisele kohale, sest vajalik on vaid installerimisfaili käivitamine ja kogu protsess nõuab suhteliselt vähe aega, mälukasutus on küll võrdlemisi suur, ent tegu on ka keerukama programmiga. WaveShop platseerub kolmandaks, aga seda küll peamiselt tänu sellele, et installaator tuleb pakituna ja nõuab täiendavat ruumi, kuid samas kasutab programm ise küllaltki vähe mälu. Viimaseks jääb konkreetselt Music Editor Free, sest esiteks võtab kogu protsess palju aega ja sisaldab endas kahtlaseid pakkumisi, mille otsa võib kasutaja aimamatult eksida ning teiseks kasutab ta ära ka kõige rohkem mälu. 2. VAADELDUD PROGRAMMIDE DISAIN 2.1. WaveShop Antud programm on äärmiselt lihtsa väljanägemisega. Kõike on välja toodud minimaalselt. Algaja jaoks on see väga hea, sest ei teki hoomamatuse tunnet ja kõike on väga lihne leida ning midagi ei ole esialgu ülearu (Joonis 2.1.). Samas kui peaks tekkima vajadus WaveShop väiksemaks nihutada, siis ei ole võimalik kerida ei vasakule-paremale ega ka üles-alla, mis ei võimalda näha kogu osa sellest, kus salvestust töödelda on võimalik ja see võib osutuda probleemiks. Joonis 2.1. Kuvatõmmis programmist WaveShop 2.2. Audacity Programm on alguses võrdlemisi keerulise väljanägemisega. Nuppe ja kõiksugu näitajaid on küllaltki palju. Samas saab kiiresti selgeks, et need on vajalikud ja ruumilahendus on tegelikult väga hea, seda eriti selles osas, kuhu salvestis levelitena jookseb, sest on võimalik täpselt tegutseda (Joonis 2.2). Suur pluss on ka see, et tööakna väiksemaks lohistamise puhul on võimalik liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, mis mitme audioraja korraga vaatlemise puhul tuleb eriti kasuks ja hoiab aega kokku. Lisaks on akna alumises servas võimalik lugeda, mitu tundi ja minutit on võimalik vastavalt vabale ruumile kõvakettal kokku lindistada. Joonis 2.2. Kuvatõmmis programmist Audacity 2.3. Wavosaur Selle programmi puhul on tegemist küllaltki keeruka väljanägemisega. Taaskord on nuppe töölaual üpris palju ja tekib küsimus, kas neid kõiki on ikkagi sinna vaja ja mis nende otstarve on, eredat tooni värv hakkab lisaks silmadele negatiivselt mõjuma, kui lehte pikemat aega vaadata (Joonis 2.3.). Nagu ka WaveShopi puhul ei ole võimalik väiksema töölauaga kogu helirada näha, sest puudub horisontaalne ja vertikaalne liikumine, mis on taaskord küllaltki suureks probleemiks. Joonis 2.3. Kuvatõmmis programmist Wavosaur 2.4. Music Editor Free Antud programmi kujundusega meenub kasutajale ilmselt koheselt Microsoft Office'is kasutatud lahendus, mis on neile, kes on varasemalt mainituga kokku puutunud, kindlasti suureks abiks (Joonis 2.4.). Nupud on hästi üksteisest eristatavad ja ilusasti kategoriseeritud. Töölaua väiksemaks nihutamine ei valmista probleeme, sest audiorada liigub vastavalt ise kaasa ja on koguaeg nähtav, mis on ajavõidu ning mugavuse suhtes suureks boonuseks. Joonis 2.4. Kuvatõmmis programmist Music Editor Free 2.5 Hinnang disainile Audacity ja Music Editor Free võib lugeda sisuliselt võrdseks oma väljanägemises ja ehituses, sest mõlemad neist on hästi lahendatud. Esimese puhul on kõik ilusti proportsioonides ja tekib tunne, nagu oleks juba varem kasutanud antud programmi ning teisel juhul on kavalalt lahendatud ülesehitus Windows'i kasutajatele juba tõenäoliselt tuttava kujunduse abiga. Järgmisena võib asetada WaveShopi, sest esialgu on ta oma lihtsuses abiks ja ei häiri, nagu kõige kehvemaks jäänud Wavosaur. Neil mõlemal on suureks puuduseks tööakna suuruse muutmisel oma esialgsete omaduste säilitamine. 3. VAADELDUD PROGRAMMIDE KASUTAMINE 3.1. Waveshop Kui hakata reaalselt salvestama, siis on vajalik kõigepealt luua audiofail ning alles siis on võimalik alustada, selleks on vastav nupp või otsetee Ctrl+R. Tekkinud eraldi väikses kastikeses on võimalik valida kanalite arvu, sagedust ja suurust ning on näidatud ka palju vaba ruumi on parasjagu kõvakettal. Alustamiseks piisab Enter klahvi vajutusest, saab muidugi klikkida ka hiirega, peale mida hakkavad jooksma sekundid ja reaalajas on võimalik näha ka loodava faili suuruse kasvu ning mikrofoni poolt loetavat helitaset. Peatamiseks piisab samuti Enter klahvi vajutusest, peale mida tekib uus aken, kus küsitakse kas ollakse kindel enda valikus, mis on tõsiselt ebavajalik ja raiskab nii aega kui ka mälu. Suureks miinuseks on ka see, et tekkivat audiorada ei ole võimalik reaalajas jälgida ja see ilmub alles peale lindistamise lõpetamist. Uuesti salvestamiseks on vajalik vana fail kustutada ja uus luua, mis on taaskord pettumust valmistav ja raiskab aega. Tõsiseks puuduseks on ka see, et mikrofoni tugevust ei anna programmisiseselt reguleerida ja seda peab tegema arvuti enda seadete alt. Salvestise kuulamise alustuseks piisab vaid tühiku vajutusest ja lõpetamiseks samamoodi. Helileveleid jälgida ei saa, ainult on võimalik muuta nende tugevust. Mis puutub heli töötlemisse, siis WaveShopi valikud on sisuliselt olematud. Võimalik on lõigata ja kopeerida erinevaid osi audiorajast. Vastav osa märgitakse hiireklahvi all hoidmise ja lohistamisega. Puudub tööriist millega müra taset vähendada. Loodud audioraja uuesti salvestamine pole vajalik, kui ei soovita seda teha mõnda teise formaati peale .wav'i, nagu näiteks .flac, mida programm võimaldab. 3.2. Audacity Audacity puhul on salvestamine äärmiselt lihtne. Alustamiseks on vaja klikkida salvestusnupul või kasutada otseteed vajutades klahvi R. Reaalajas on võimalik jälgida täpselt nii läbitud aega kui ka vastavalt palju mikrofon parasjagu heli loeb ning mis kõige tähtsam, vaadata audioraja kujunemist, mis on äärmiselt mugav ja tähtis, sest on võimalik kohe protsessi käigus aru saada, kui midagi on valesti või kui palju müra näiteks mikrofon üles korjab. Salvestamise lõpetamiseks on vaja vajutada tühikut. Uuesti salvestamiseks on võimalik kas kohe esimene audiorada ära kustutada või lihtsalt samamoodi käituda nagu esimesel mainitud juhul, mille tulemusena tekib teine eraldi rada. Lisaks on võimalik valida, millise koha pealt salvestamist alustada olemasoleva heliraja suhtes. Salvestise kuulamiseks piisab taaskord ainult tühiku vajutusest ja lõpetamiseks samamoodi. Kui radu on mitu, on võimalik neid koos kuulata või osa vaigistada ning ainult soovituid kasutada. Helitugevust on võimalik reguleerida ja leveleid on võimalik reaalajas jälgida kuulamise käigus. Töötlemiseks on Audacityl väga palju sisseehitatud funktsioone ja nende ampluaa on tõsiselt lai. Tasemelt küünditakse juba professionaalsete programmide lähedusse. Tähtis on funktsioon, millega on võimalik müra taset vähendada, seda saab teha kas terve heliraja ulatuses või valides ainult kindla sektsiooni, mis käib kiireklhvi vajutuse ja lohistamise abil. Samuti on võimalik heli parandada. Heliraja salvestamine .wav formaati on lihtne. Selleks, et näiteks .mp3 formaati faili eksportida tuleb alla laadida täiendav lisa. 3.3. Wavosaur Lindistamise alustamiseks tuleb klikkida nupule, otsetee puudub; täpselt sama kehtib ka salvestamise lõpetamisele. Problemaatiline on see, et jooksvat aega on võimalik jälgida ainult kahesekundiliste intervallidega ning nagu WaveShopi puhulgi ei ole võimalik vaadata reaalajas audioraja moodustumist. Lisaks ei saa mikrofoni tugevust reguleerida programmisiseselt. Positiivne on see, et eraldi on võimalik sisse lülitada funktsioon, mis näitab palju mikrofon heli parajasti loeb. Uuesti salvestamiseks piisab sama protsessi kordamisest, tekitatakse uus audiorada. Failid salvestatakse juba nende loomise käigus. Salvestise kuulamine käib sama lihtsalt nagu eelnevate programmidega. Helivaljust on võimalik muuta otse töölaualt ja selle taset ka jälgida. Tööriistu, millega heli töödelda on mõningaid, kuid mitte märkimisväärses koguses. Kõige kasulikum on vahend, millega saab heli tsüklisse panna, mis tähendab, et ei ole ühte asja vaja lindistada pikalt kui ta kordama hakkab ennast, vaid saab kasutada vastavat tööriista, mis on ülimalt positiivne. Failide .mp3 formaati eksportimiseks on samamoodi vaja täiendavat lisa nagu Audacity puhulgi. 3.4. Music Editor Free Antud programmis salvestamise alustamiseks tuleb klikkida nupul New Record või kasutada otseteed klahv F5. Seejärel avaneb uus aken, kus saab valida sageduse ja kanalite arvu. Peale seda tekib salvestamiskonsool, kus on olemas kõik vajalik. Näidatakse helitaset, mis mikrofon üles võtab ja ka aega on võimalik jälgida. Lisaks saab sealt muuta ka mikrofoni tugevust, mis on suureks abiks. Reaalseks salvestamiseks on vaja vajutada nupule ning lõpetamiseks on olemas eraldi koht, kuhu klikkida. Seal otseteed puuduvad. Võimalik on ka taimeriga lindistamine, millega on võimalik aega kokku hoida, kui on teada vajaliku heliklipi täpne pikkus juba eelnevalt. Reaalajas heliraja kujunemist jägida ei saa, mis on ainsaks tõsiseks miinuseks. Uesti lindistamiseks tuleb sama protsess läbi teha, kuid on ka võimalik valida, kuhu olemasolevale rajale juurde või üle salvestada, mis on äärmiselt kasulik. Kuulamine käib samamoodi nagu teiste programmidegagi. Tööriistu, mida Musi Editor Free pakub on küll vähem, kui Audacityl, kuid siiski on neid tõsises koguses. Müra eemaldamise võimalus on ka siin olemas ja seda saab kasutada samuti kas ühe osa või kogu raja peal. Lisaks veel ka kohustuslikud kopeerimis- ja lõikamistööriistad, mida saab hõlpsasti kasutada vastavalt vajadusele. Huvitav omadus on veel see, et programmi on võimalik kasutada ka tekst-kõne süntesaatorina. Salvestamiseks on lisaks .wav'ile võimalik kohe ka .mp3 kujul helirada kõvakettale talletada. 3.5. Hinnang kasutamisele Audacityt võib lugeda kõige paremaks. Esiteks on teda kõige lihtsam kasutada ning teiseks pakub ta kõige parema ülevaate lindistamise ajal vajaminevast informatsioonist. Ainsaks puuduseks on see, et ainult ühte formaati on võimalik ilma lisade hankimiseta salvestada. Music Editor Free ei jää palju maha, sest pakub küllaltki palju tööriistu, on multifunktsionaalne ja pakub võimalust mitmesse eri formaati salvestada. WaveShop jääb napilt maha Wavosaur'ist, mõlemad on kahe teise programmiga võrreldes suurte puudustega. Esimese puhul võib hea omadusena välja tuua selle, et formaate, millena salvestada on mitmeid ja teisel selle, et on võimalik asetada tsüklisse radu ja helifail luuakse juba töö käigus. 4. SALVESTISTE MAHT JA KVALITEET 1.1. Salvestamise tingimused Salvestamiseks kasutati Samsungi sülearvuti sissehitatud mikrofoni, mille tugevust protsessi jooksul ei muudetud ning aukustilist kitarri. Katsetuste käigus kasutati metronoomi kiirusel 100 lööki minutis, et võimalikult sarnased tingimused tekitada nii mahu kui ka kvaliteedi hindamiseks. Kõik failid salvestati .wav laiendiga, mis on põhiline audioformaat, mida Windowsi süsteemid kasutavad töötlemata ja tüüpiliselt tihendamata helifailide käitlemisel. See oli vajalik, et saada nii lähedased parameetrid kui võimalik, et hinnata kõiki programme üheselt. Lindistamisel kasutati keskmist kvaliteeti, mis kõikides programmides oli standardiks ning tähendas kahte kanalit, 44,1 KHz sagedust ja 16-bitist suurust ehk ühes sekundis salvestati 44100 näidist ja igaühes neist oli kuni 16 biti jagu andmeid. Seda tuntakse ka kui CD-kvaliteeti. 1.2. Maht Hindamiseks salvestati iga programmiga kaks heliklippi. Esimene neist oli 15 sekundit, kus salvestati sisuliselt müra, et subjektiivselt hinnata kui palju seda programm üles korjas ja teine oli 38 sekundit, kus lindistati kitarrimängu (Tabel 4.1.). Eksimine oli maksimaalselt +-75 millisekundit. Tabel 4.1. Salvestiste maht vaadeldud programmidega Programm Müra Kitarrimäng WaveShop 2587 KB 6559 KB Audacity 2590 KB 6559 KB Wavosaur 2593 KB 6557 KB Music Editor Free 2588 KB 6556 KB Tuli tõdeda, et arvestades viga oli failide suurus sisuliselt sama, ühel juhul seda isegi konkreetselt. 1.3. Kvaliteet Jaotises 1.1 toodude salvestiste kuulamisel selgus, et müratase, mida lindistustelt kuulda võis, oli märkimisväärselt suur. Kitarrimängu juures oli see küllaltki häiriv, sest summutas ära selle osa, mida tegelikult lindistati. Kõikidel puhkudel oli tase iga programmiga ühtlane ja midagi eristada kuulmise järgi polnud võimalik, sest salvestused kõlasid äärmiselt sarnaselt. 1.4. Järeldused Programmide salvestised olid nii mahult kui ka kvaliteedilt äravahetamiseni sarnased. Pingeritta seadmine oli võimatu, sest .wav failidena salvestatud helirajad ei erinenud oma mahult sisuliselt üldse, kui võtta ka arvesse heliradade pikkuses olevat maksimaalset viga. Kõigi nelja programmi osas sai selgeks, et müratase on häirivalt suur ja see, mida lindistati jäi raskesti kuulatavaks, kuid see oli ka kõikde rakenduste puhul ühtlane. KOKKUVÕTE Antud kursusetöö teema sai valitud isiklikust huvist parima variandi leidmiseks algaja jaoks, kes soovib antud tüüpi programmidega tutvust teha ja vähemalt ühte neist ka otstarbekalt ennekõike just heli salvestamiseks kasutada. Käesoleva töö eesmärk oli uurida nelja erinevat vabavaralist helisalvestusprogrammi, mis oma olemuselt oleks küllaltki sarnased ja seda just võhiku vaatepunktist, kes soovib alustuseks midagi küllaltki lihtsat ent kvaliteetset. Esimeses peatükis kirjeldati teemat ja anti ka ülevaade konkreetsetest programmidest üldiselt ning hinnati paigaldamist. Töö teises ja kolmandas peatükis analüüsiti vastavalt programmide kasutamist ning disaini ja neljandas põhijaotises viidi läbi katsed selgitamaks välja salvestiste mahtu ja kvaliteeti ning tehti järeldused. Töö käigus leiti, et parim vaadeldavate hulgast oli Audacity, mis sai kõige rohkem positiivseid hinnanguid. Music Editor Free, Wavosaur ja Waveshop järgnesid vastavalt. Huvitav oli see, et salvestiste mahult ja kvaliteedilt programmid ei erinenud. Koostaja usub, et töö käigus anti piisavalt põhjalik ülevaade valitud programmidest, mille abil saab potentsiaalne lugeja teha kas omad järeldused või lähtuda kirjutaja poolsest arvamusest, kui on huvi mainitud kriteeriumitega rakendusi tulevikus kasutada. KIRJANDUS 1. Priivara. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Priivara (29.11.2014) 2. Hein, M. Turvalisus. Kollis. Kättesaadav: http://kollis.pri.ee/TK/turvalisus.html (28.11.2014) 3. Williams, M. Best Free Audio Editing Software: 9 Programs We Recommend. 2013. Techradar. Kättesaadav: http://www.techradar.com/news/software/applications/best-free-audio-editing-software-9-programs-we-recommend-1136943/2 (29.11.2014) 4. Tan, K. 25 Free Digital Audio Editors You Should Know. 2008. Hongkiat. Kättesaadav: http://www.hongkiat.com/blog/25-free-digital-audio-editors/ (29.11.2014) 5. WaveShop. Sourceforge. Kättesaadav: http://sur.ly/o/waveshop.sourceforge.net/AA001290 (28.11.2014) 6. Audacity. Sourceforge. Kättesaadav: http://audacity.sourceforge.net/about/features (28.11.2014) 7. Wavosaur. Kättesaadav: http://www.wavosaur.com/features.php (28.11.2014) 8. Music Editor Free. Kättesaadav: http://www.music-editor.net/index.html (28.11.2014) 9. Wav. Vikipeedia. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/WAV (29.11.2014) 10. Sampling rate. Sound Design Stack Exchange. Kättesaadav: http://sound.stackexchange.com/questions/25787/what-does-the-sample-rate-and-sample-size-of-audio-means (29.11.2014)