SISSEJUHATUS Antud kursusetöös üritan iseseisvalt parandada ühe nutiseadme, Sony Xperia Z, puutetundliku ekraani, selle täielikult välja vahetades ja näidates samm-sammult oma tegevused, kuidas seda saavutada. Selleks seletan ära, mis riistvara komponente võib ühes nutiseadmes leida ja mida peaks arvestama, kui sellist seadet oma kodus iseseisvalt parandada. Selle teema valisin, kuna enamus inimesi kasutab tänapäeval mingit nutiseadet ja enamus inimesi on kogenud selle katki minemist, tihti peale jookstakse poodi, et uus osta või lasta vana ära parandada, aga sellega tööga tahan näidata, et mõnikord on võimalik seade ka iseseisvalt korda teha. 1. NUTISEADMETE KOMPONENDID Tänapäeva nutiseadmed oma põhikomponentide poole pealt sarnanevad väga lauaarvutitega. Sama käib ka nutiseadmete funktsioonide kohta. Erinevuseks olekski, et kõik on kohandatud mahtuma ühte väikesse seadmesse, mitte suurde kasti kusagil laua peal või all. Sellepärast on nutiseadme riistvara komponentidest raske aru saada lihtsalt peale vaadates. Ja veel raskem tundub olema nende iseseisva parandamise võimalus. Aga tegelikult pole olukord kaugeltki nii lootusetu. Nutiseadmete lihtsamaid vigu on omal käel isegi lihtne parandada ja sellega võib säästa väga suure summa. Aga enne kui keegi ise parandama hakkab oma nutitelefoni või tahvelarvutit, võiks ta endale selgeks teha, mis komponendid teda seal korpuse all ootavad. Nendeks komponentideks oleksid: Välimine korpus Toiteüksus – aku Emaplaat Kaamera moodul Vastuvõtja- ja saatja-, bluetooth-, wifi – kiip Kõlar Ekraan ja puutetundlik klaas 1.1 Välimine koprus Kui eemaldada nutitelefonilt akut kattev kaas, ja selle alt kõik kruvid, siis saab telefoni korpuse kaheks teha (joonis 3.5). Ühe poole külge jäävad emaplaat koos kõigi oma komponentide ja ekraaniga, teise poole peale ei paista esmapilgul midagi jäävat, aga esmapilk võib petlik olla. Korpuse tagumise poole sisse on reegline integreeritud tagumine kõlar, mini usb ja laadija port ja mõningatel juhtudel ka vastuvõtja võimenid e. antenn. 1.2 Toiteüksus Nutiseadmete saavad oma energia aku pealt (vaata joonis 3.2). Nutitelefonide aku on reeglina eemaldatav ja vahetatav, tahvelarvutite akud on tihtipeale sisse ehitatud ja pole mõeldud vahetamiseks. Kõige populaarsemaks akuks on kujunenud liitium-ioon akud, mis on oma kuulsuse välja teeninud suure energia mahutuvuse, väikese laengu kaduga ja mahutuvuse püsimisega läbi aja. 1.3 Emaplaat Nutitelefoni kahe korpuse poole eraldamisel jääb ühe poole peale umbes 1/4 kuni 1/3 telefoni suurusest kiip, mille külge on integreeritud protsessor, vahemälu, seadme mälu ja video-protsessor. Selline lähestikku paigutus aitab seadmel olla energiasäästlik ja lisaks aitab see kaasa seadme komponentide võimekuse maksimaalsele rakendumisele. Lisaks on telefoni alaosas väiksem kiip, mis on emaplaadiga ühendatud. Selle kiibi peal on reeglina vibratsiooni tekitav mootor. 1.4 Kaamera moodul. Vastuvõtja ja saatja. Kõlar. Emaplaadi vahetusläheduses on reeglina saatja ja vastuvõtja kiip, millele on integreeritud ka bluetooth ja vanemate mudelite puhul ka infrapuna andmeside moodul. Lisaks on ka kaamera moodul. Osade nutitelefonide puhul on tagumine kaamera integreeritud emaplaadile, osade puhul on see eraldiseisev moodul ja on ühendatud paralleel kaabli abil emaplaadiga. Kõik nutitelefonid, millel on ka eesmine kaamera, on see kaamera integreeritud emaplaadile. Eesmine kõlar on üldiselt eraldiseisva moodulina. 1.5 Ekraan ja puutetundlik klaas Nutiseadmete ekraanid koosnevad kahest komponendist. Alumine on pilti kuvav LCD, AMOLED, OLED või IPS ekraan, mille peal on puutetundlik klaas/membraan . Tänapäeval on erinevaid tüüpe puutetundlike klaase, mis kõik on leidnud oma valdkonna, kuhu nad oma omaduste poolest kõige paremini sobivad . Need ekraanitüübid on: Resistiivne - Maatrik - Mahutuvuslik - Projektsooniliosed mahukad - Pinnalainete - Infrapuna - Optilised - Tensomeetrilised - Indukstioon-puuteekraan Nutiseadmetes on kõige laieldasemalt levinud mahutuvuslik puuetekraan, mis töötab põhimõttel, et inimene, kui elektrijuht, mõjutab oma puudutusega klaasi all oleva elektrijuhi elektromagnet välja, ja puuteekraanis vastavad sensorid registreerivad tänu sellele elektronvälja muutusele ära puudutuse asukoha . Antud töös hakkangi vahetama LCD ja mahutuvusliku puuteekraani komponenti Sony nutitelefonil. 2. NUTISEADME ISESEISEV PARANDAMINE Enamik inimesi on arusaamal, et nutiseadmete iseseisev parandamine on liige keeruline ettevõtmine, ja loovutavad selle tegevuse vastava väljaõppega inimeste jaoks. Aga mida enamik inimesi ei tea, on see, et iseseisva parandamisega on võimalik säästa väga suuri summasid ja parandamise protsess ei ole üldsegi mitte nii keeruline, kuid võib olla aega ja kannatust nõudev. Antud töös ettevõetud parandamine oleks läinud Tartus Kermeti telefoniparanduse poes maksma 149 € ja Pärnus Kaubamajaka Elisa esinduses 199 €. Ebayst tellides sain sama vajalikud osad 34 euroga. Iseseisva parandamise eelduseks on muidugi asjaolu, et inimene peab olema teadlik seadma veast, et mis täpselt viga on ja mida täpselt on vaja parandada või välja vahetada. Näiteks kui seadme ekraan on katki (mõranenud) ja pilt enam ette ei tule, siis võib eeldada, et viga ongi ainult ekraanis, aga selliste eelduste tegemisel peab ettevaatlik olema, kuna ekraani võis läbi põletada hoopis vigane ühendus seadme emaplaadil, ja kui sinna ühendada uus ekraan, siis ka seda ootab sama saatus. Seadme parandamisel tulevad abiks igasugused juhendid, mida on võimalik interneti vahendusel leida, ja on soovituslik selliste juhenditega eelnevalt tutvust teha. 3. SONY XPERIA Z PUUTETUNDLIKU EKRAANI VAHETUS Antud töö raames võtsin endale ette Sony Xperia Z nutitelefoni (joonis 3.1 parempoolne seade), mille ekraani läbis suur mõra ja pilt ei tulnud enam ette. Sellest silmapaistvast vigastusest järeldasin, et viga ongi ainult ekraanis ja otsustasin ekraani iseseisvalt vahetada. Selleks käisin siiski kõigepealt telefoni paranduses Kermet, ja küsisin üle, mis täpse ekraani mudeliga mul tegu on (LT25i). Seejäral tellisin eBay vahendusel uue ekraani (joonis 3.1 vasakpoolne seade). Joonis 3.1 Sony Xperia Z nutitelefon ja LT25i ekraan. 3.1 Seadme lahti monteerimine Et jõuda vana ekraani lahti ühendamiseni ja seadme küljest eraldamiseni, oli mul vaja seade lahti võtta ja teised komponendid eemaldada, et nad ette ei jääks või vahetuse käigus viga ei saaks. Alustuseks eemaldasin taga kaane, aku, ja kontrollisin, kas sim- ja mälukaarid pesad on tühjad (joonis 3.2). Joonis 3.2 Sony Xperia Z tagakülg koos kaane ja akuga. Järgnevalt eemaldasin kõik tagakorpust kinni hoidvad kruvid (joonis 3.3) ja seejärel ka tagakorpuse enda, mida oli vaja lahti kangutada (joonis 3.4 ja joonis 3.5). Kruvide eemaldamiseks kasutasin kas tavalist ristpea kruvikeerajat või kuuskant kruvikeerajat, mis oli ühes komplektis koos ekraaniga. Tagakorpuse lahti kangutamisel kasutasin plastik tööriista, mis oli samuti komplektis koos uue ekraaniga ja id-kaarti, mis osutus isegi paremaks vahendiks tahakorpuse lahti saamiseks. Joonis 3.3 Sony Xperia Z tagakorpuse kruvide eemeldamine Joonis 3.4 Sony Xperia Z tagakopruse eemaldamine Joonis 3.5 Sony Xperia Z eemaldatud tagakoprus Seejärel ühendasin lahti kõik kaablid ja moodulid (joonis 3.6, joonis 3.7), eemaldasin emaplaadi kinnitus kruvid ja eemaldasin kõik komponendid, mida oli võimalik eemaldada (joonis 3.8). Lahti ühendamisel kasutasin kas siis väikeseid näpitsaid (joonis 3.6, joonis 3.7) või siis tavalisi pinsette, kruvid sai tavalise ristpea kruvikeerajaga lahti. Joonis 3.6 Sony Xperia kaablite lahti ühendamine Joonis 3.7 Sony Xperia kaablite lahti ühendamine Joonis 3.8 Sony Xperia komponentide eemaldamine Kuni lõpuks sai telefoni sisemusest kõik komponendid eemaldatud ja sai asuda ekraani eemaldamise juurde, mille jaoks oli vaja natuke jõudu kasutada. Ekraani eemaldamisel võib arvestada, et ekraan läheb katki. Seda sealt tervena küljest lahti saada on peaaegu et võimatu (joonis 3.9). Ekraani eemaldamisel kujunes asendamatuks kipsplaadinuga ja juukseföön, millega sai ekraani kinni hoidvat teipi pehmendada (joonis 3.1.1). Üleliigne kinnitus teip tuli eemaldada, et saaks panna uue teibi asemel ja uus ekraan korralikult kinnitada (joonis 3.1.2). Joonis 3.9 Sony Xperia ekraani lahti muukimine kipsplaadinoaga Joonis 3.1.1 Sony Xperia ekraani kinnituse pehmendamine fööniga. Joonis 3.1.2 Sony Xperia üleliigse kinnitusteibi eemaldamine. Enne ja pärast. 3.2 Ekraani vahetus Kui kõik ettejäävad komponendid, vana ekraan ja üleliigne kinnitusteip sai eemaldatud, oli võimalik uus teip asemel panna ja uus ekraan oma kohta paigutada (joonis 3.1.3, joonis 3.1.4). Uue ekraani installeerimisel peab jälgima, et ekraan ei puutuks enne vastu kahepoolset teipi, kui ta on kindlalt oma õige kohaga kohakuti, vastasel korral võib ekraan valest kohast teibi külge hakata ja selle lahti saamine osutub väga keeruliseks. Kui ekraan oli kinnitatud, oli vaja ainult kõik komponendid sisse paigutada, ära ühendada ja korpus uuesti kinnitada. Komponentide ühendamisel tuli kasutada samu tööriistu, mis lahti ühendamiselgi. Joonis 3.1.3 Sony Xperia ekraani kinnitusteip. Joonis 3.1.4 Sony Xperia kinnitatud uus ekraan. KOKKUVÕTE Sony Xperia Z ekraani vahetus kodustes tingimustes õnnestus kui ka ebaõnnetus samaaegselt. Ekraan sai edukalt vahetatud ja kinnitatud, kõik ühendused said korralikult tehtud, aga tööle lülitamisel läks ainult ekraani tausta valgustus põlema ja pilt jätkuvalt ette ei tulnud. Selle tõttu otsustasin telefoni siiski Kermeti telefoniparandusse viia, ja üle küsida, mis valesti läks. Selgus et antud telefoni emaplaadil asuv ekraani ühendus oli vigane ja põhjustas lühise, mille tagajärjel põles ekraani LCD komponent uuesti läbi. Ehk siis, nutiseadme parandus kodutingimustes on täiesti võimalik teatud määral. Ainukeseks tingimuseks on see, et sa tead kindlalt, mis seadmel viga on. Juhul kui kindel ei olda, siis oleks arukam jätta parandamine vastava väljaõppe saanud spetsialistide jaoks. Seadme parandamisel läks vaja oodatust rohkem tööriistu ja abivahendeid. Kasutatud sai fööni, näpitsaid, pinsette, ristpea kruvikeerajat, kuuskant kruvikeerajat, kipsplaadi nuga, id-kaarti ja kahepoolset teipi (joonis 4.1). Joonis 4.1 Kasutatud tööriistad. KIRJANDUS 1. Wikipedia. Vedelkristallkuvar. 2014. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelkristallkuvar (01.12.2014) 2. Wikipedia. Orgaaniline Valgusdiood. 2014. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_valgusdiood (01.12.2014) 3. Wikipedia. Aktiivmaatriksiga Orgaaniline Valgusdiood. 2014. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Aktiivmaatriksiga_orgaaniline_valgusdiood (01.12.2014) 4. Wikipedia. IPS-paneel. 2014. Kättesaavav: http://et.wikipedia.org/wiki/IPS-paneel (01.12.2014) 5. Wikipedia. Lithium-ion Battery. 2014. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Lithium-ion_battery (01.12.2014) 6. Schiesser, T. Guide to smartphone hardware (1/7): Processors. 2012. Neowin. Kättesaadav: http://www.neowin.net/news/guide-to-smartphone-hardware-17-processors (01.12.2014) 7. Wikipedia. Smartphone. 2014. Kättesaadav http://en.wikipedia.org/wiki/Smartphone#Screen (01.12.2014) 8. Wikipedia. Puuteekraan. 2013. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Puuteekraan (01.12.2014)