SISSEJUHATUS Kindlasti on tänapäeval paljudel inimestel kodus kasutusel lauaarvuti. Neid võib ka igal pool mujal näha, näiteks erinevates asutustes. Lauaarvutitel on väga palju erinevaid võimalusi, kuidas neid rakendada ning selleks, et arvuti korralikult töötaks, on vaja erinevaid seadmeid, mis asetsevad arvutikorpuse sees. Üheks väga tähtsaks komponendiks on ventilaator, mis hoiab arvuti ülejäänud komponendid jahutatuna. See on vajalik, et ei tekiks ülekuumenemist sest arvuti töötades, tõusevad paljude arvutikomponentide temperatuurid kõrgele. Mida paljud inimesed ei tea või ei oska esmapilgul mõelda, on asjaolu, et kui ventilaator töötab, tõmbab ta arvutikorpusesse jaheda õhuga ka tuhandeid tolmuosakesi. Need väikesed tolmuosakesed hakkavad aja möödudes ladestuma ning kogunema arvutikopusesse ja kõigele sellele, mis korpuse sisse jääb. Selle tulemusena võib arvuti töö olla häiritud sest tolm hakkab segama arvutikorpuses olevate komponentide tööd. Näiteks ei saa protsessor piisavalt jahutust ning võib tekkida ülekuumenemine. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas arvutikorpuses olev tolm mõjutab arvutit ning tutvuda erinevate viisidega, kuidas tolmu eemaldada. Otsustasin valida selle teema sest olen ka ise tolmuga arvutikorpuses kokku puutunud ning võin julgelt väita, et väga paljud inimesed, kes on lauaarvuti omanud, on samuti selle probleemiga kokku puutunud. Sellest tuleneb ka antud teema aktuaalsus sest tänapäeval on siiani väga paljudes kohtades lauaarvutid kasutusel. Vajalike mõõtmiste teostamiseks kasutasin kahte erinevat programmi. Selleks, et mõõta arvutikomponentide temperatuure, kasutasin programmi „SpeedFan 4.50“. Arvuti võimekuse ning kiiruse testimiseks kasutasin tarkvara „Novabench“. Uurimismeetodina teostasin vajalikud mõõtmised ning seejärel puhastasin arvuti tolmust puhtaks. Järgneva protsessina teostasin uuesti mõõtmised, et näha kas ja kui suur erinevus tekkis mõõtmisandmete vahel. Puhastamise käigus proovisin ka, milline puhastusviis kõige paremini milliseid arvutikomponente puhastama sobib. 1. ÜLEVAADE KASUTATUD PROGRAMMIDEST 1.1 Speedfan 4.50 Speedfan on programm, mis võimaldab kasutajal põhjalikumalt oma arvuti olekut kontrollida ning jälgida. Ligipääs digitaalsetele temperatuurisensoritele on väga kasulik ja vajalik. Selle tulemusena on võimalik näiteks välja selgitada põhjus, miks Teie arvuti lakkab korralikult töötamast või hangub pärast pikka päeva või suurt töökoormust. Väga sageli võib selle põhjuseks olla süsteemi ebakorrektne vooluga tagamine või valesti paigaldatud ventilaator. Programm otsib automaatselt arvutis olevaid kiipe, mis on teada ka kui riistvara jälgimiskiibid. Selle abil ongi võimalik arvuti komponentide temperatuure lugeda. Samuti suudab programm kuvada pingeid ja ventilaatorite kiiruseid. Mõningatel juhtudel ei pruugi arvutibaasvahetussüsteem ehk BIOS neid funktisoone aktiveerida, kuid sellel juhul üritab Speedfan seda ise teha juhul, kui see arvutit ei kahjusta. Antud programm suudab ka staatuse informatsiooni lugeda arvutiliideselt ühissiini ühendamiseks (ing. SATA) ning väikearvutisüsteemi liideselt (ing. SCSI). Pidevalt kuvades sisemisi andmeid, mida saab kasutada kõvaketta probleemide diagnoosimiseks. Speedfan programmi peamiseks omaduseks on selle võime kontrollida ventilaatorite kiiruseid lähtudes arvutis olevatest temperatuuridest. 1.2 Novabench Novabench on programm, mis on loodud selleks, et testida arvuti võimekust. Programm võimaldab kiiresti testida Teie arvuti peamisi komponente. Testid võtavad aega tavaliselt umbes 2 minutit ning tulemused sisaldavad detailset informatsiooni ja üldist süsteemi punktisummat. Saadud punktisumma võimaldab arvuteid internetis omavahel võrrelda. Samuti aitab Novabench arvutikasutajal tulevikus paremaid otsuseid langetada, milliseid komponente tuleks uuendada ning mis vajaks vahetust. Programmi testi hulka kuulub erinevaid valdkondi. Näiteks ujukomaarvu aritmeetiline kiirus, täisarvu aritmeetiline kiirus, üldine protsessori test, graafikakaardi test koos graafikat nõudva rakendusega, suvapöördusmälu lugemiskiiruse test ning optilise ketta kirjutamiskiiruse test. 2. ERINEVAD VIISID TOLMU EEMALDAMISEKS ARVUTIKORPUSEST Selleks, et üldse saaks rääkida erinevatest viisidest, kuidas tolmu arvutist eemaldada, peab selgeks tegema põhitominigud ning teadmised, mis puhastamisega kaasnevad. Enne puhastamist tuleb arvuti välja lülitada ning toitejuhtmed seinast välja tõmmata. Soovitatav on arvutit puhastada vabas õhus, sest nii hajub arvutist tulenev tolm paremini laiali ning seega sisse hingatav tolmu kogus on ka väiksem. Arvutikomponentidele ligi pääsemiseks on vajalik korpuse küljepaneele kinni hoidvad kruvid lahti keerata. Seejärel saab küljepaneelid eemaldada ning arvuti sisemusele ligi pääseda. Väga tähtis on, et puhastamise käigus ei tekiks kokkupuudet arvutikiipide ning inimese käe vahel. Seda on vajalik meeles pidada, sest inimeselt tulenev staatiline elekter võib anda arvutikiipidele laengu, mille tulemusena võivad kiibid kahjustada saada. Kõige suuremad soojuseeraldajad arvutis on toiteplokk, graafikakaart ning protsessor. Nende võimsuselt lähtudes on ka õhutemperatuur korpuses vastav. Korpuse sisemuse jahutamiseks on loodud ventilaatorid, mis ongi peamised tolmu kogujad, imedes koos jaheda õhuga korpusesse ka suurel hulgal tolmuosakesi. Puhastamise eel võib märgata, et arvuti emaplaadil on tunduvalt vähem tolmu kogunenud kui teistele komponentidele. Selline nähtus on tingitud asjaolust, et emaplaat asetseb arvutikorpuses vertikaalselt, mille tõttu hõljuvad tolmuosakesed nii hästi antud pinnale ei ladestu. Mujale, näiteks korpuse põhja ning vertikaalselt paiknevatele PCI- ja AGP- kaartidele, ladestub tolm ikkagi üsna kergelt. 2.1 Puhastamine tolmuimejaga Tolmuimejaga puhastamine ei ole just kõige tõhusam viis antud toimingu tegemiseks. Kuid kui muud valikut ei ole siis saab ka sellega hakkama. Tolmuimeja sobib hästi korpuse põhja kogunenud suurte tolmurullide eemaldamiseks ning lahtiste või lendlevate tolmuosakeste eemaldamiseks. See on ka põhimõtteliselt kõik, kus tolmuimejat arvutikorpuses rakendada saab, sest tolmuimeja on üsna suur ja kohmekas ning seetõttu ei pääse sellega kuhugi mujale ligi. Peamiseks põhjuseks on liiga suur otsik, mis ei mahu väikestesse vahedesse ning avadesse. Piisavalt väikest otsikut, mis oleks sobilik, on tihti keeruline leida. Üldjuhul nii väikeses mõõdus otsikud enamjaolt tolmuimejatel puuduvad. Seega ei ole soovitatav tolmuimejaga näiteks emaplaadi pealt või muudest õrnadest kohtadest puhastada. Tehes seda ikkagi on suur risk, et mõni kiip või muu arvutikomponent saab kahjustada sest suure otsikuga kitsastes kohtades on väga suurt võimalus millegi vastu minna ning seda jäädavalt kahjustada. Suur oht on ka midagi kergesti eemalduvat arvutikomponentide küljest tolmuimejasse tõmmata. 2.2 Puhastamine suuga puhumise abil Kui Teil on vaja puhastus sooritada kiiresti ning abivahendite otsimiseks ei jätku aega siis parimaks puhastusvahendiks on lihtne puhumine enda suuga. Puhumise abiga saab väga hästi tolmu eemaldada ning see ei kahjusta arvutikorpuses olevaid seadmeid. Suureks eeliseks on ka see, et selle teostamiseks ei ole vaja mitte midagi muud. Suurema osa tolmust saab kergesti eemaldada ning kui rohkem aega puhastamiseks ei ole, aitab juba pelgalt lihtsalt selline toiming tolmu mõju arvutile vähendada. 2.3 Puhastamine suruõhuga Kui lihtsalt puhumine ajab asja ära siis võimaluse korral on soovitatav hankida endale suruõhku tekitav seadeldis. Suruõhk on üks parimaid viise, kuidas tolmust lahti saada. Väga suureks plussiks on see, et suruõhuga pääseb ligi ka väga kitsastesse kohtadesse ning tänu sellele saab sooritada väga põhjaliku ning detailse puhastuse. Erinevaid seadmeid, mis suruõhku tekitavad, on mitmeid. Näiteks õhukompressor või suruõhu balloon. Suruõhu balloone on saadaval erinevates poodides ning nende hind ei ole ka liialt kõrge, mis takistaks nende soetamist. Suruõhu balloonidel on üldjuhul kohe olemas peene otsik, mis võimaldab kitsastest kohtadest puhastamist. Oluline on meeles pidada, et ventilaatorite juures puhastamise käigus ei hakkaks suruõhu toimel ventilaatori labad ringi käima. Piisab sellest, kui neid mingil moel lihtsalt kinni hoida. Vajalik on see sellepärast, et suruõhu poolt tekitatud õhuvool on väga tugev ning see paneb ventilaatori labad kiiremini ringi käima, kui need algselt mõeldud on. Ventilaatoris olevad laagrid võivad seetõttu vigastada saada ning edasine töö võib olla lärmakas ja vigane . 2.4 Puhastamine pintsliga Kui suruõhku pole käepärast võtta või selle soetamise võimalus hetkel puudub siis võib puhastamisesse rakendada ka pintsli abi. Tavaliselt on sobilik keskmise suurusega pintsel, kuid loomulikult võib ka teistes suurustes pintsleid kasutada olenevalt kasutamis- ja mugavuseelistustest. Pintsel sobib hästi näiteks emaplaadi peal oleva õrna tolmukihi eemaldamiseks või ühenduspesade puhastamiseks. Väga hästi saab pintsliga puhastada ventilaatori labade äärtele kogunenud tolmu, mis eelnevalt nimetatud viisidega hästi ei eemaldunud ning samuti ka toiteploki ribide vahesid. Nagu teisete puhastamisviisidega, peab ka pintsliga puhastamise käigus olema ettevaatlik, et midagi õrna arvutikomponentidel ei vigastaks. 3. ML LAUAARVUTI PUHASTAMINE TOLMUST 3.1 Uurimismeetod Uuritavaks objektiks otsustasin võtta enda vanema lauaarvuti. Antud arvuti sobis hästi käesolevaks tööks, sest tegu on üle poole aasta seisnud masinaga ning viimane teostatud puhastus võis arvatavalt olla umbes 1 aasta tagasi. Uurimismeetodina teostasin vajalikud andmete kogumised enne puhastamist. Seejärel lülitasin arvuti välja, eemaldasin toitejuhtmed ning avasin küljepaneelid. Eeldades väga suurt tolmu kogust selgus, et olukord arvutikorpuses ei olnud kõige hullem, kuid midagi märkimisväärset sealt näha ka võimalik ei olnud. Seejärel puhastasin arvuti tolmust. Pärast puhastamist teostasin uuesti vajalikud mõõtmised ning andmete põhjal sain teha järelduse, kuidas tolm arvuti tööd mõjutab. 3.2 Mõõtmiste tulemused enne puhastamist Andmete saamiseks terve töö käigus kasutasin programme „Novabench“ ning „Speedfan 4.50“. Enne puhastamist kogusin vajalikud andmed, et neid siis töö lõpus kogutud andmetega võrrelda. Novabench programmiga saadud andmed: * Suvapöördusmälu lugemiskiirus - 988 MB/s * MD5 ümbertöödeldud failide arv - 436383/s * Ujukomaarvu aritmeetiline kiirus - 15638088/s * Täisarvu aritmeetiline kiirus - 44925804/s Speedfan 4.50 programmiga saadud andmed: * Kõvaketta temperatuur - 32 C * Protsessori temperatuur - 48 C * Protsessori tuuma temperatuur - 58 C 3.3 Arvuti puhastamine tolmust 3.3.1 Puhastamine tolmuimejaga Avades arvuti küljepaneelid, oli kohe märgata, et arvutikorpuse põhjas oli palju kogunenud tolmu. Selle sai kerge vaevaga tolmuimeja abil eemaldada. Samuti sai ka lendlevaid ning kergeid lahtiseid tolmuosakesi tõhusalt eemaldada. Rohkem tolmuimeja abi antud protseduuris vaja ei läinud. Joonis 3.1. Tolm arvutikorpuse põhjas 3.3.2 Puhastamine suuga puhumise teel Teades, et suruõhku ei olnud antud momendil käepärast võtta, otsustasin suurema tolmu suuga puhumise abil eemaldada. Seda võis pidada tõhusaks viisiks, sest väga suurel hulgal tolmu lendles arvutikorpusest välja. Väga hea oli antud viisi kasutada ka toiteploki sisemuse puhastamiseks, sest toiteplokil oli palju õhuavasid, mis kindlustasid suurepärase õhuvoolu läbi terve ploki sisemuse. Loomulikult ei saa öelda, et kogu tolm puhumise käigus eemaldus, kuid kindlalt saab väita, et suur osa tolmust eemaldus. Joonis 3.2. Tolm toiteploki ribide/õhutusavade vahel 3.3.3 Puhastamine pintsli abil Pintsliga puhastasin ülejäänud komponendid ning nende vahelised alad. Kasutasin keskmist ning väikest suurust. Väiksema pintsliga oli väga hea puhastada näiteks protsessorit. Keskmist pintslit kasutasin selleks, et puhastada emaplaadi peal olevat tolmukihti. Joonis 3.3. Tolm arvuti protsessoril Kuna puhumise ning tolmuimeja abiga ei olnud võimalik ventilaatorite labade ääri puhtaks saada siis pintsliga oli seda väga kerge teostada. Suurem tolmukiht, mis oli labade äärtele ladestunud, eemaldus hõlpsasti ning ilma suurema vaevata. Joonis 3.4. Ladestunud tolm ventilaatori labade äärel Peale puhastamist kontrollisin kõik arvutikomponendid üle, et visuaalselt veenduda , et ükski komponent pole kahjustada saanud. Seejärel paigaldasin arvutile küljepaneelid ning kinnitasin need kruvidega, ühendasin toite -ning muud vajalikud ühendusjuhtmed. Viimaseks tööetapiks teostasin alguses tehtud mõõtmised veelkord, et näha kas ja kuidas tolm mõjutab arvuti tööd. 3.4 Mõõtmiste tulemused pärast puhastamist Novabench programmiga saadud andmed: * Suvapöördusmälu lugemiskiirus - 1002 MB/s * MD5 ümbertöödeldud failide arv - 432877/s * Ujukomaarvu aritmeetiline kiirus - 15885724/s * Täisarvu aritmeetiline kiirus - 45649131/s Speedfan 4.50 programmiga saadud andmed: * Kõvaketta temperatuur - 24 C * Protsessori temperatuur - 34 C * Protsessori tuuma temperatuur - 57 C 3.5 Järeldus Antud protseduurist ning saadud andmetest võib järeldada, et tolm tõepoolest mõjutab arvuti tööd märgatavalt. Võib öelda, et kõige rohkem mõjutab tolm arvutikorpuses olevate komponentide temperatuure, mis on ka täiesti loogiline, sest tolm on põhiliseks vaenlaseks just ventilaatoritele ning seeläbi arvutijahutusele. Tolmu eemaldamist võib pidada õnnestunuks, kasutatud puhastusviisid aitasid probleemi lahendada. Tolmu eemaldamise käigus langes protsessori temperatuur 14 kraadi võrra, protsessori tuuma temperatuur langes ainult 1 kraadi võrra ning arvuti kõvaketta temperatuur langes 8 kraadi võrra. Samuti tõusis suvapöördusmälu lugemiskiirus 14 MB/s võrra ning ujukomaarvu aritmeetiline kiirus. Järeldusena saabki öelda, et tolm mõjutab enim arvutikomponentide temperatuure ning on ka peamiseks põhjuseks, miks paljude inimeste arvutid üle kuumenema kipuvad. KOKKUVÕTE Arvutikorpuses olev tolm on kindlasti suureks probleemiks, millega paljud arvutikasutajad on pidanud silmitsi seisma. See võib põhjustada nii ülekuumenemist, kui ka lihtsalt halvemat ning häiritud arvuti jõudlust. Sellepärast oleks soovitatav enda süsteemi teatud aja möödudes puhastada, et antud probleemi vältida. Erinevaid viise, kuidas arvutikorpuses olevast tolmust lahti saada, on mitmeid. Võimalik on hakkama saada ka ilma igasuguste lisavahenditeta, näiteks pelgalt puhumise teel saab väga suure koguse olemasolevast tolmust eemaldada. Kuid kõige tõhusam abivahend oleks siiski suruõhk, mis suudab pakkuda detailset ning põhjalikku puhastust. Antud töös kasutusel olnud viisid aitasid probleemi lahendada. Tööst selgus, et tolm tõepoolest mõjutab arvuti tööd ja selle võimekust. Suurimat mõju avaldas tolm arvutikomponentide temperatuuridele ning pärast puhastamist oli temperatuuride vahe selgesti märgatav. Erinevust oli märgata ka arvuti kiiruses, mis oli samuti puhastamise järgselt kasvanud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.almico.com/sfdownload.php (16.11.2014) 2. http://novabench.com/about.php (16.11.2014) 3. https://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/15553_3A.HTM (22.11.2014) 4. http://blog.photopoint.ee/mis-teha-kui-arvuti-on-aeglaseks-jaanud-10-lihtsat-nippi-arvuti-kiirendamiseks-kodutingimustes/ (26.11.2014) 10