SISSEJUHATUS
Töö teema valiti kuna oli soov leida lihtsaim viis erinevate arvuti riistvara osade võimsuse tuvastamiseks ning hindamiseks. Samuti ka kasutatava riistvara seisukorra hindamiseks. Võrreldes erinevaid informatiivseid ning diagnostika vabavaralisi tarkvarasid.
Töö tulemused oleksid kasulikud juhul kui näiteks on soovi uuendada arvuti riistvara, siis leiab sellest tööst millised on kergeimad viisid leidmaks parimat lahendust, et millist riistvaralist osa välja vahetada ning mida selleks vaja on. Ning kas üldse on võimalik või vajalik hetke ülejäänud riistvara seisukorda arvestades.
Töö ülesanneteks oli rakendada erinevaid meetodeid arvuti riistvara kohta informatsiooni saamiseks ning selle seisukorra hinnangu teostamiseks. Soovides näiteks leida lihtsaimat võimalust arvutis esineva vea leidmiseks, või arvuti kohta andmete saamiseks. 
Uurimuslikeks meetoditeks on visuaalne hinnang, ning diagnostika tarkvara tulemuste hindamine. Milline on efektiivsem, kiirem ja mugavam. Kuna tihtipeale inimesed teadmata oma arvuti andmeid ning võimsust, või soovi korral leida viga, võtavad oma arvuti lahti. 
Töös on esialgselt visuaalselt võetud hindamisele vanem lauaarvuti mis töö käigus võeti lahti võimalikult detailseks, ning seeläbi üritati leida võimalikult täpsed tehnilised andme ning saada ülevaade arvuti seisukorrast. Töö teises osas on hinnatud natukene kaasaegsemat sülearvutit, kasutades vabavaralisi diagnostikaprogramme ning on üritatud leida vigu ja anda hinnang käesolevale arvutile.


1. Uuritav arvuti 1
Töö esimeseks empiiriliseks osaks oli planeeritud kasutatud lauaaurvuti visuaalne hinnang mille tulemusena sooviti leida füüsilisi vigastusi mis võisid olla tekkinud pikaajalise kasutamise tõttu. Töö teostamiseks võeti HP Paviljon Media Center a1619.uk. 

1.1 Arvuti ajalugu ning andmed
Arvuti on arvatavasti soetatud 2006 aastal. Selle aja jooksul on arvutit kasutatud nii mängimiseks kui ka tekstitöötlemiseks ning tavalisteks raamatupidamistöödeks. Ning arvatavasti mängimisest tingitud koormuse tõttu on arvutil vahetatud ka mõningad osad originaalist erinevaks. 
Esimesena lõpetas töötamise arvuti originaal videokaart, kuid arvuti töökorda saamine polnud raske kuna tänu integreeritud videokaardi olemasolule tuli vaid vana videokaart eemaldada. Kuid varsti peale seda lõpetas töötamine ka emaplaadi integreeritud videokaart, kuna aga eelnevalt ei olnud töötamise lõpetanud vaid videokaart, vaid ka videokaardi pesa. Vajas vahetust kogu emaplaat. Seepärast soetati emaplaat ECS 945GCT-D(1.0) millel oli  1.6GHz Intel Atom 230 iTX protsessor, ning integreeritud videokaart. Kuna see oli sobivaim, et kasutada eelnevalt kasutusel olnud 2*512MB 1R*8 PC2-5300U-555-12-ZZ Samsungi poolt toodetud mälusid.
Hiljem, aastal 2010 leidis oma otsa ka originaal toiteplokk. Millele leiti asenduseks P-CASE 460W toiteplokk. Kuid ülejäänud detailid on siiani töökorras ning originaal. Lisaks eelmainitud originaalmäludele võime riistvaralisest poolest leida uuritavast arvutist ka helikaardi SELA2 SUN HOLD thd-0501L, millel on lisaks heli väljunditele ka telefonikaabli väljundid. Samuti on ka kõvaketas siiani originaal, arvutisse on paigaldatud Seagate Barracuda 7200.9 160gb kõvaketas. Samuti on ka optiline seada mis on võimeline lugema ning kirjutama CD ja DVD plaate Lightscribe Multirecorder R DL. Arvuti esipaneelilt võime ka leida erinevat tüüpi mälukaardi lugejad(SmartMedia/xD, MMC/SD, CompactFlash I/II, Memory Stick/PRO), ning kolm USB 2.0 porti.

1.2 Arvuti lahti võtmine
Enamus töö läbi viimise ajast kulus arvuti riistvara detailide demonteerimisele. Arvuti üksipulgi lammutamine ei olnud eriti keeruline, kuid esines situatsioone kus ligipääs soovitud detaili lahti saamiseks puudus.
Veendununa, et arvuti on välja lülitatud ning pole enam voolu all võis alustada arvuti uurimist. Alustada tuli külgpaneeli eemaldamisest, mis oli tehtud väga kergeks, puudus isegi vajadus kruvikeeraja järele, kuna paneeli tagaküljes oleva mutri sai lahti keerata näppudega ning siis selle kõrvale lükates eemaldada. Kohe võis märgata märkimisväärset kogust tolmu (Joonis 1.2), mis oli katnud piisava kihina kogu arvuti sisemuse. Minule teadaolevalt pole arvutit puhastatud vähemalt kaks aastat, ning arvuti on töötanud passiivselt suhteliselt igapäevaselt.

Joonis 1.2 Esimene pilk arvuti sisemusse.

Jätkasin kattepaneelide eemaldamist, kuna oli soov paljastada kõik plastikute alla pedetud kruvid, et edasine lahti võtmine oleks edukam ning kiirem. Sarnaselt kaane eemaldamisele võis iga katte alt leida tähtsamatest ja vähemtähtsatest kohtadest sõna otseses mõttes tolmurulle. Kuid midagi muud tähelepanuväärset esialgu ei leia. 

1.2.1 Emaplaadi eemaldamine
Soovides saada kätte emaplaat, tuleb esiteks eemaldada sellelt helikaart. Selle kätte saamiseks on vaja tagapaneelilt eemalda metalne kate(Joonised 1.2.1.1 ja 1.2.1.2) ning siis on võimalik ilma igasuguste eelnevate juhtmeteta vaid lihtsalt pesast välja tõmmates eemaldada helikaart. 




Joonis 1.2.1.1 Paneeliga
 Joonis 1.2.1.2 Paneelita

Järgmisena pidi emaplaadi eemaldamiseks korpuse küljest eemaldada selle jahutuse otstarbeks paigaldatud ventilaator. See oli kinnitatud arvuti korpuse tagaseina külge nelja kruviga. Selle vabastanuna lootsin vabaneda sellest, kuna see takistas mõningal määral ligipääsu emaplaadi kinnituskruvide juurde. Kuid see ei õnnestunud kuna pistik oli kinnitunud liialt kõvasti, et selle vabastamiseks oleks pidanud rakendama ülemäärast jõudu mis oleks võinud rikkuda emaplaati. 
Otsustasin parema ülevaate saamiseks eemaldada toiteploki, kuna siis kaovad segavad juhtmed. Ning nii on emaplaadi kätte saamine kergem. Selleks tuli eemaldada voolujuhtmed kõvakettalt, muuseas sai ka ära võetud SATA kaabel mis ühendas emaplaati ning kõvaketast ja oli paigaldatud emaplaadil porti SATA1 ning CD/DVD mängijalt. Samuti emaplaadilt. Kui kõik nähtavad juhtmed olid pistikutest välja tõmmatud oli võimalik toiteplokk eemaldada. Peale seda jäid aga ette juhtmed mis viisid esipaneeli juurde USB pordid ning ühendasid kõrvaklappide ja mikrofoni pesad emaplaadiga, ka need sai eemaldatud. 
Selleks hetkeks oli emaplaadi kätte saamiseks vaja keerata välja vaid neli kruvi ning see oligi käes.
1.2.2 Kõvaketta, kaardilugeja ja CD/DVD mängija eemaldamine
Kuna eelnevalt olid eemaldatud kõik voolujuhtmed ning ka SATA kaabel, siis kõvaketta kättesaamiseks ei olnud vaja teha täiendavaid protseduure. Oli vajalik vaid joonisel näidatud plastik stopper eemale lükata ning kui esipaneel on eemaldatud ongi võimalik lihtsalt, kõik soovitud riistvara osad välja tõmmata.

Joonis 1.2.2 Kõvaketta eemaldamine, nüüd vaid lükka väljapoole.

1.3 Riistvara hindamine
1.3.1 Emaplaat
Tegemist on nagu juba eelnevalt mainitud ECS 945GCT-D(1.0) mudel emaplaadiga mis on varustatud   1.6GHz Intel Atom 230 iTX tüüpi protsessoriga. 
Emaplaat on varustatud ka integreeritud video-, heli- ning võrgukaartidega.  Ning seetõttu leiame juba emaplaadi küljest erinevaid väljund ning sisend pesasid (Joonis 1.3.1)
Joonis 1.3.1 Emaplaadi pordid.
Alustades vasakult näeme emaplaadi sisend porte kuhu käivad klaviatuur ja hiir. Järgmisena on COM port mida kasutati varasemate ruuteite jms ühendamiseks, ning mille tööpõhimõte meenutab tänapäevast USB ühendust. Joonisel sinisena tähistatud on aga VGA väljund port, mida kasutatakse ekraani ühendamiseks arvutiga, kuid ei ole sama kvaliteetne ja mõeldud nii suure infomahu vahetamiseks kui tänapäevane HDMI. Selle järgnevad meile tuttavad universaalsed USB pordid, mida on võimalik kasutata nii arvutisse andmete sisendamiseks kui ka väljundseadmete ühendamiseks. Neid on sellel emaplaadil neli. USB peal võime aga leida LAN-i ja interneti ühenduseks mõeldud pordi. Paremas ääres on aga integreeritud helikaardist tulenevad pesad kõige tavalisemate kõrvaklappide (roheline), mikrofoni(punane), ning veel line in  ehk otseste ühenduste jaoks mõeldud sisend pesa.
Emaplaadi võimekuse määravad siiski sinna ühendatud varustus, mälude ning protsessoritega, ning põhiline emaplaadi puhul on see kui palju saab sinna asju juurde ühendada. Kuna tegemist on suhteliselt minimaalse võimsusega kasutamiseks mõeldud emaplaadiga, siis ei leia siit palju võimalusi lisade jaoks, näiteks puuduvad graafika ning võrgukaardi pesad. Rääkides sellest mida me siiski siit leida võime, esineb emaplaadil 2 x 240-pin DDR2 DIMM pesa mis oleksid võimelised toetama kuni 4 GB RAM-i. Veel võime siit leida 2 x Serial ATA II pesa, et oleks võimalik ühendada 2 kõvaketast. Ning ka üks Parallel ATA ehk IDE pesa. Lisaks emaplaadilt leitud USB portidele võime leida ka 2 pistikut, esimese paneeli portide jaoks, samuti ei puudu ka esipaneeli jaoks heli sisend ning väljund pesade pistikud. Veel võime leida siit nagu arvata oli ka pesa CD lugejast info kätte saamiseks, ning toiteplokilt toite jaoks. Muidugi on ka omal kohal jahutustornid mis on sellel konkreetsel emaplaadil halli ning musta värvi, ning äratuntavate ribadega, mis on vajalikud jahutamiseks, kuna mida suurem on jahutuspind seda kiiremini jahutatakse. Hall torn on protsessori kohal, kuna see toodab kõige rohkem sooja, olles arvuti põhiline töötegija.
Seisukorra hinnangu kohapealt ei täheldatud suuremaid füüsilisi vigastusi, kuid ühes kohas esines roostet ning rohke tolm, mida võis leida emaplaadilt arvuti lahti tehes, on vägagi halb kõigile sellistele elektroonikaseadmetele. Kuid nüüd kus emaplaat on puhastatud töötab see veel arvestatava aja, vähemalt sama edukalt kui siiani.

1.3.2 Protsessor
Emaplaadil leitud 1.6GHz Intel Atom 230 iTX (Diamondville) on väike ning vähenõudlik protsessor. Enda aja kohta üks vähim elektrit tarbinud protsessoreid. Sellel on vaid üks reaalne tuum, ning selle cache mälu ehk mälu millele pääsetakse isegi kiiremini ligi kui ülejäänud ramile, on 512kb. Tänapäeva enamusel protsessoritel on see näitaja kuskil 3MB.
Tänu CPU-Z programmile on võimalik näha kõiki arvuti protsessoriga seotud andmeid joonisel 1.3.2.

Joonis 1.3.2 Esimese arvuti protsessori andmed

Visuaalset hinnangut ei olnud võimalik teostada, ning arvatavasti poleks ka olnud mõtet kuna sealt ei ole võimalik ammutada mingisugust informatsiooni, kuid seade on töötanud 5 aastat tõrgeteta ning töötab ka praegugi.

1.3.3 Toiteplokk
Kuna arvuti kogu vool käib läbi ühest riistvaralisest seadmest mida nimetatakse toiteplokiks, siis pean vajalikuks ka selle riistvaralist seisukorda hinnata.
Kruvides ära neli kruvi, mis hoidsid kinni katvat korpust, ning ventilaatorit mis peaks jahutama toiteplokki võisime näha juba suurel määral tolmu mis takistas ventilaatori tööd. Katte eemaldanuna avanes ebameeldiv vaade, kus kõik oli järjekordselt tolmuga küllaldaselt kaetud (Joonis 1.3.3.1), kuid peale puhastamist avanes veidi parem vaade (Joonis 1.3.3.2)


Joonis 1.3.3.1 Pilt enne puhastamist.

Joonis 1.3.3.2 Pilt peale puhastamist

Kuid töö käigus avastasin väikese kahjustuse kus plaadi külge olid tekkinud kahtlased kollased plastmass moodustised (Joonised 1.3.3.3 ja 1.3.3.4), ilmselt sattunud sinna väliskeskkonnast ning sulanud kõrge töötemperatuuri tõttu plaadi külge.
Joonis 1.3.3.3
Joonis 1.3.3.4

Arvan nii kuna arvuti toiteplokiga oli küll varasemalt probleeme, kuid hiljem osteti täiesti uus ning kasutamata toiteplokk, ning seepärast ei saa olla mingisuguse parandusviisiga, vaid siiski kuidagi tekkinud vigastusega. 
Samuti on näha mõningast roostet klemmidel ning suuremat kuumust saanud kollane sulam sellel plaadil, mis tähendab, et sealsed kuumused võivad olla liialt kõrged. Kõrge kuumuse põhjuseid võib olla 2. Vähene ventilatsioon, kuid kuna tegemist on originaal ventilatsiooniga, siis ei usu, et mure on selles. Kuid teine variant oleks, et tolmust tekkinud kiht ei lubanud jahutusel töötada piisava võimsusega, ning ka ventilaatoris olnud tolm takistas selle tööd.
Kuid olenevalt leitud kahjustustele, arvuti oli täiesti töökorras, ning loodetavasti töötab nüüd peale tolmu puhastust veelgi efektiivsemalt kui enne.

2. Uuritav arvuti 2
Uuritavaks arvutiks on Lenovo G500s, mis on erinevalt esimesest uuritud arvutist on selle kasutusaeg olnud suhteliselt lühike, vaid kuus kuud. Käesoleva arvuti puhul ei teostatud otsest visuaalset riistvara seisukorra hinnangut vaid üritati saada ülevaade arvuti võimsusest programmiga CPU-Z. Samuti proovin läbi viia ka diagnostika vabavaralise programmiga HWiNFO.

2.1 Võimsus, spetsifikatsioonid
Võttes lahti eelmistki arvutitki hinnanud programmi CPU-Z on meil väga kerge leida andmed kõigi arvutisse paigaldatud riistvara seadmete kohta.

2.1.1 Protsessor (CPU) ja caches
Valides programmist näitama andmeid protsessori kohta (Joonis 3..1.1), leiame juba peale lühikest silmapilku, et antud seade on võimsam kui eelnevalt hinnatud. Tegemist on Intel Core i3 3110M protsessoriga, mis ei pea oma 2,4GHz-iga tähtsaks elektri kokkuhoidu vaid põhiline on siinkohal võimsus. Samuti annavad arvuti 2 reaalset tuuma parema võimsuse oma 4 thread-iga samuti näeme ka, et tuumade kiirused ning kordajad on paremad.


Joonis 3.1.1.1
Järgmise valikuna saame koheselt kogu vaja informatsiooni caches kohta (Joonis 3.1.1.2). Ning siin võime nähe mitut eri taset eri võimsusega caches´i. Põhiline neist on aga 3MB erinevalt teisest arvutist mille caches piirdus vaid 512KB

Joonis 3.1.1.2 Caches andmed

2.1.2 Emaplaat
Samuti peaks see programm suutma tuvastada emaplaadi mudeli ning andma ülevaate selle võimalustest. Kuid selle arvuti puhul, see ei toiminud, vähemalt hetkeseisuga ei tuvastatud mudeli numbrit, kuid mõned andmed siiski saadi kätte (Joonis 3.1.2). 

Joonis 3.1.2 Main board andmed.
2.1.3 RAM
Siiski annab programm väga hea ülevaate hetkel kasutusel oleva mälu andmetest(joonised 2.1.3.1 ja 2.1.3.2), ning on võimalik ka tuvastada näiteks mitu pesa on arvuti emaplaadil RAM´i jaoks ning millised neist on hõivatud millise võimsuse ning mahuga RAMiga. Sellel konkreetse arvutil on 2 RAM pesa, millest ühes on hetkel kasutusel 4GB 800HZ DDR3 RAM.


Joonis 2.1.3.1 Ühe RAM´i andmed


Joonis 2.1.3.2 Üldised RAM andmed, näha ka, et kasutatakse teist pesa.


2.1.4 Graafika
Kasutades seda programmi võime leida andmed kahe videokaardi kohta. Integreeritud Intel® HD 4000 (Joonis 2.1.4.1) millel näeme 1GB videomälu ja tuuma kiirust 349MHZ, see on mõeldud kasutamaks väiksemat võimsust vajavate protseduuride ajal. Teise videokaardi (Joonis 2.1.4.2)  Nvidia Geforce 720M kohta leiame rohkem andmeid, sarnaselt teisele videokaardile on sellel mälu 1GB ning imekspandavalt  tuuma kiirus vaid  270MHz, kuid on välja toodud et mälu on  405Mhz ning shader tervelt 540Mhz.

Joonis 2.1.4.1 Esimene, väikse energiatarbega videokaart

Joonis 2.1.4.2 Teine videokaart


2.2 Diagnostika tulemused
Kasutades programmi HWiNFO võib saada vägagi detailse ülevaate juba eelpool põusalt eelmise programmiga tutvustatud arvuti riistvarale. On välja toodud hetkesesund, normaalseisund ning maksimaalne kriitilisim seisund mis on esinenud programmi tööaja jooksul (Joonis 2.2). 

Joonis 2.2 Võimalikult palju infot mida näitas diagnostikaprogramm HWiNFO
Kuid kogu see informatsioon on esitatud veidi segaselt ning minule kui mitte asjatundjale võib jääda arvuti tegelik seisund siiski teadmata. Samuti ei ole võimalik sellist diagnostikaprogrammi käitada juhul kui arvutil on juhtunud tuisusem rike. Nii kui tarkvara ei ole võimalik käitada ei saa ka leida viga riistvaras mis võiks põhjustada rikke. Siis tuleb taanduda visuaalsele hinnangule mis sai tehtud eelnevalt lauaarvutiga.


KOKKUVÕTE
On ilmselge, et  tänapäevased arvutid mida hindasin teisena on võimekamad. Kuid  töö eesmärgiks püstitatud  pool, et leida parim viis hinnata  arvuti riistvara. Siis  arvuti kohta andmete leidmiseks soovitaks kompaktset siin kasutatud programmi CPU-Z mis andis kena ülevaate. Kuid kui on soov  hinnata arvuti seisukorda ning kasutamisest tekkinud kahjusid siis oleks selleks väga sobivaks  programmiks  HWiNFO. Kuna andis spetsiifilised andmed arvuti kohta. Kuid nende andmete lugemiseks on vajalikud eelnevad tehnised teadmised. 
Visuaalne hinnang on aga vajalik kui arvuti on lõpetanud töötamise.
KASUTATUD KIRJANDUS
Elitegroup koduleht toote 945GCT-D (V1.0) andmed http://www.ecs.com.tw/ECSWebSite/Product/Product_Detail.aspx?CategoryID=1&DetailID=893&MenuID=1&LanID=0 (01.12.2014)
Techtarget, Cache memory http://searchstorage.techtarget.com/definition/cache-memory (01.12.2014)

LISAD 
2