SISSEJUHATUS Selle kursusetöö eesmärgiks on ise arvuti osadest kokku panna. Eesmärgiks võeti, et arvuti saaks hästi hakkama saama 3D töötlusega ja keskmise graafikaga uute mängude mängimisega. Arvuti hind koos monitoriga ei tohiks ületada 700€ piiri. Töös ei pööratud tähelepanu sisend- ja väljundseadmetele, sest maht on piiratud ja neid on lihtne valida. Selleks, et osata õigeid komponente valida, tutvutakse kursusetöö esimeses osas erinevate riistvara komponentidega, uuritakse, mis on nende komponentide tööfunktsiooni täitmiseks tähtsaimad omadused. Ülejäänud töö on praktiline. Töö teises osas valitakse omandatud teooria põhjal komponendid ja kolmandas osas kirjeldatakse arvuti kokkumonteerimist. Arvuti komplekteerimine sai kursusetöö teemaks valitud, kuna see on huvitav tegevus ja see võimaldab sellise arvuti ostmist, mis on kokku pandud täpselt vastavalt vajadustele, sealjuures odavama hinna eest kui valmiskomplekteeritud arvuti. See annab ka vajaliku arusasama süsteemi kitsaskohtadest ja teadmised, mis võimaldavad arvutit tulevikus täiustada. 1. ARVUTI RIISTVARA KOMPONENTIDE VALIMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Protsessor Protsessor tegeleb programmi koodi töötlemisega. Programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid, mis mõlemad saadakse mälust ühesuguse kahendkoodina ning mällu kirjutatakse resultaate. Protsessor koosneb kahest osast: Control Unit (CU) ehk juhtautomaat, mille ülesandeks on käsu täitmise juhtimine väljastades juhtsignaale nii protsessori teistele komponentidele kui kogu arvutile ja Datapath ehk operatsiooniautomaat, mis tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Protsessoreid toodavad kaks suurfirmat: AMD ja Intel. Protsessorit tuleks erilise hoolega valida, kuna see on kallis ja süsteemi vananedes ei saa sellele võimekust lisada, vaid selle peab välja vahetama. Protsessori valmisel tuleb jälgida järgmisi omadusi: 1. Tuumade arv. Tuum on andmetöötlusüksus, mis suudab vähemalt ühte andmetöötlusprotsessi iseseisvalt läbi viia. Protsessor suudab ülesandeid jagada erinevate tuumade vahel, kuid seda vaid siis kui tegu on erinevate ülesannetega või kompleksne ülesanne jaotatakse lõimedeks. Seetõttu pole kahetuumalisest protsessorist sama palju kasu kui ühetuumalisest kaks korda suurema sagedusega protsessorist, ehkki FLOPS-ide arv on võrdne. Kõige enam on suurest tuumade arvust kasu 3D töötlemisel või videotöötlemisel, ka mõned uuemad mängud kasutavad kuni kaheksat tuuma. Suurest tuumade arvust pole kasu, kui on tegemist vanema programmi või mänguga, mille koodi ei arvesta mitmetuumalise protsessoriga. 2. Protsessori taktsagedus. Sagedus, millega mikroprotsessor instruktsioone teostab. Protsessori taktsagedus muutub vastavalt arvuti vajadusele, kuid on limiteeritud maksimaalse taktsagedusega. Taktsagedus on tuumade arvuga tähtsaim omadus, mida protsessori valimisel vaadata. Tuleb eelistada kõrge taktsageduse ja kõrge turbo-taktsagedusega protsessoreid. 3. Litograafia. Inteli protsessorid on AMD omadest ees transistortehnoloogia arengus, mis võimaldab neil ehitada väiksemamahulisi ja vähem energiat tarbivaid protsessoreid. 4. Hyperthreading ehk hargtöötluse olemasolu. Hargtöötlusega protsessorituumal on kaks virtuaalset tuuma, millele operatsioonisüsteem võib anda erinevad ülesanded, kasutades paremini ära tuuma ressursse. See on kasulik, kui on tegemist multitegumiga, videotöötlusega või 3D töötlemisega: programm võib ülesande jaotada lõimedeks, kus üks virtuaalne tuum tegeleb info ette valmistamisega teisele tuumale. Uuemad mängud kasutavad samuti hargtöötlust aina paremini ära. Hargtöötlus on vaid Inteli protsessoritel. 5. Vahemälu. Vahemälu eesmärk on CPU-d võimalikult kiiresti varustada töötlemist vajava infoga, et minimaliseerida tsüklite arvu, mis CPU töötab infota. Muutmälu suudakas infot protsessorile saata vaid iga viiekümnenda tsükli ajal, vahemälu suudab seda teha 98% -l tsüklitest. Võimsamale protsessorile on tarvis suuremamahulist vahemälu. Siiski pole vahemälu jälgimine väga tähtis, kuna tootjad on arvestanud selle vajadusega, kuid sarnaste näitajatega protsessorite juures on võimekamad need, millel on enam vahemälu. 6. Integreeritud graafika. Juhul kui eraldiseisvat graafikakaarti pole plaanis osta või on plaanis see hiljem lisada, tuleks tähelepanu pöörata integreeritud graafikakaardile. Lihtsaim viis neid võrrelda on uurida benchmark testide tulemusi. 1.2. Muutälu ehk operatiivmälu Arvuti muutmälus (RAM) paiknevad järjest käsud, mida loetakse protsessorisse täitmiseks ja samuti on seal andmed. Vahetulemuste salvestamiseks peab olema koht, kus see info töötlemise ajal säiliks. Ideaalis peaks mälu töötama sama kiirusega kui protsessor, praktikas ei ole see aga võimalik, sest nii kiire mälu oleks liiga kallis. Arvuti muutmälu on DRAM tüüpi mälu, mis on aeglasem kuid energiatihedam kui SRAM, mida kasutataks vahemälus. Operatiivmälu valmisel tuleb jälgida järgmiseid omadusi: 1. Mälu maht. Suurema mahuga mälu võimaldab teha rohkem andmeid kiiremini kättesaadavaks. Mälu kasutamise maht oleneb operatsioonisüsteemist ja programmist, 32 bitine operatsioonisüsteem ei vaja üle 4GB mälu, 64 bitine suudab rohkem mälu ära kasutada. Enam kui 4GB mälust on kasu videotöötlustel ja graafikatöötlusel nagu CAD ja CAM programmid. Mängud ei kasuta hetkel üle 4GB mälu. 2. Mälu tehnoloogia . DDR mälu suudab teha kaks andmeülekannet ühe taktsignaali jooksul, DDR2 neli, DDR3 kaheksa. 3. Mälu taktsagedus. Suurema taktsagedusega mälu võimaldab rohkem mälult lugemisi või kirjutamisi ajaühikus. Mälu ribalaius on arvutatav taktsagedus korda DDR kordaja korda moodulite arv (mitmemoodulilise mälu puhul) korda sõnade pikkus ehk mälu bittide arv. 4. Moodulite arv ja sobivus. Ostes kaks sama sagedusega mälumoodulit, võib võrreldes sama mälu mahuga üksiku mooduliga saavutada kahekordse ribalaiuse, seetõttu võiks eelistada kahemoodulilist mäluomplekti. Erinevate sagedustega mälude korral kasutatakse madalama sagedusega mälu sagedust. 5. Mälu latentsusaeg – CL. Iseloomustab aega, mis kulub mälul käsu saamisest selleni, et info oleks mälumooduli väljundis valmis. Ehkki nii mälu ribalaius kui latentsusaeg mõjutavad arvuti kiirust, piisab praktiliselt igas situatsioonis 4GB DDR3 dual channel mälust. Kui arvutit kasutada programmide jaoks, mis nõuavad graafilist töötlemist, siis on tarvis eraldiseisvat videokaarti, mis on vastava ülesande jaoks palju efektiivsem vahend. Siis oleneb ruumilise info töötlemise võimekus eelkõige graafikakaardi jõudlusest, mistõttu enam kui 4GB mälu hankimine poleks otstarbekas. 1.3. Videokaart Videokaart on laienduskaart, mis töötleb arvuti mälus oleva info ekraanile tekkivaks kujutiseks. 3D-kujutise loomiseks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest, siis see kujutis rasterdatakse. Seejärel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja värvid. Videokaardil on oma kiibistik, protsessor, mälu, jahutus ja väljundid. Videokaarte toodavad NVidia ja AMD. Videokaardi valimisel tuleb jälgida järgmiseid omadusi: 1. Ribalaius. See on tähtsaim asi, mida videokaarti valides vaadata. Seega tuleks kindlasti valida uusima mälu tüübiga videokaart, GDDR5 annab kaks korda suurema ribalaiuse kui GDDR3. Graafikaprotsessor (joonis 1.1 keskel) koosneb sadadest väikestest protsessortuumadest ja on ühendatud seda ümbritsevate mälukiipidega, mille vahel toimub väga tihe infovahetus. Seda piiravaks faktoriks pole üldiselt mitte mälukiipide andmemahutavus vaid nende kiirus. Ribalaiuse saab leida mäluüksuse sagedus korda mäluüksuste sõnade suuruste (bittide arvu) summa korda mälu tehnoloogiast tulenev kordaja, GDDR5 puhul on see 32. Seega tuleks jälgida kõiki neid graafikakardi omadusi ribalaiuse määramiseks. Joonis 1.1 Graafikakaart GTX 580 eemaldatud ventilaatoriga 2. GPU võimekus. Et võrrelda GPU-de võimekust tuleb korrutada sheiderite taksagedus (NVidia puhul 2x GPU sagedus) protsessorituumade arvuga, mis annab GPU töötlusvõimsuse. 3. Litograafia. Sarnaselt CPU-dele on oluline litograafia suurus, peenem tehnoloogia eraldab vähem soojust ja võtab vähem voolu, mis laseb sama jahutuse juures protsessorit kõrgemal sagedusel kasutada. 4. Jahutus. Kuna GPU-l on rohkem tuumasid ja töötleb palju rohkem infot kui CPU, eraldab see rohkem soojust ja sellele on tarvis väga head jahutust. (Jahutusüksus kinnitub protsessori ja mäluüksuste peale.) 5. Mälu maht. Tavaliselt on graafikakaardil piisavalt mälu, see ei ole üldiselt piirav faktor, kuid võrdsete tingimuste juures võiks eelistada suurema mäluga kaarti. 6. Programmiliideste (API-de) toetus. Peaks toetama viimast DirectX ja OpenGL versiooni. 7. Pordid. Videokaardil võiksid olla viimase videoülekandestandardi pordid. Eelistada võiks kahe HDMI väljundiga graafikakaarti, et ühendada kvaliteetse kanaliga kaks ekraani. 8. Infoülekanne. Võiks eelistada uusimat PCI express ülekannet (3.0) ja suurimat siini laiust (16x), kuid katsed näitavad, et ka parimad videokaardid ei vaja enamat kui 2.0 ja 8x. 9. Duaalvideokaart. On võimalik kasutada ka kahte videokaarti. See ei suurenda aga videotöötlusvõimsust aga 100% vaid maksimaalselt paarikümne protsenti. Videokaardi jõudlust on võrdlemisi raske näitajate järgi hinnata. Nvidial on võrreldes AMD-ga vähem tuumasid ja need on suutelised komplekssemateks ülesanneteks. Võrreldavate videokaartide puhul saab Nvidia paremini hakkama füüsikatöötlusega ja AMD graafikaülesannetega. Selleks, et graafikakaarti ja protsessorit valida, tuleks vaadata ka benchmark teste. 1.4. Emaplaat Emaplaat ühendab teisi arvuti riistvara komponente läbi kiibistiku ja sisaldab integreeritud seadmeid nagu heli – graafika- ja võrgukaart. Seega tuleb emaplaadi valimisel eelkõige hinnata sobivust teiste riistvara komponentidega: 1. Sobivus protsessoriga. Emaplaat tuleb valida nii, et selle kiibistik ja protsessori pesa sobiksid protsessoriga. Selleks tuleb vaadata valitud protsessori pesa tüüpi. 2. Sobivus muutmäluga. Emaplaat peaks toetama valitud mälu moodulite arvu. Samuti peaks emaplaat vastama muutmälu tehnoloogiale – kui mälu on DDR3, siis selleks, et saavutada sellele vastavat ribalaiust, peab emaplaat toetama DDR3 tehnoloogiat. Samuti peaks emaplaat toetama valitud muutmälu taktsagedust. 3. Sobivus püsimäluga. Kui on plaan kasutada mitut püsimäluüksust, näiteks 1 SSD ja 2 HDD ketast või on plaan hiljem mõni lisada, peaks emaplaadil olema piisav SATA3 pesade arv. 4. Sobivus graafikakaardiga: Emaplaadil peab olema PCI Express 16X, mis on kõikidel uutel emaplaatidel ka olemas. Kui kasutada kahte graafikakaarti, peaks emaplaat seda toetama ja seal peaks olema kaks PCI Express siini. 5. Overclockimise võimalused. Kui arvutikasutajal on soov enda CPU-d või GPU-d overclockida, siis tuleks valida emaplaat, millel on head overclockimise võimalused. 6. USB portide arv. Tuleks jälgida, et emaplaadil on vajadusele vastavalt USB porte. 7. Videokanalid. Kui eraldiseisvat graafikakaarti mitte osta, tuleb kasutada emaplaadi videokanaleid, mistõttu peaks kontrollima, kas seal on soovitud arv HDMI/DVI/Firewire väljundeid 1.5. Püsimälu Püsimälu ehk ROM on pikaajaliseks infotalletuseks kasutatav mälu, kus lugemise kiirus on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälus säilib info ka vooluallika väljalülitamisel. Püsimälu ostmisel on tarvis jälgida järgmiseid näitajaid: 1. Salvestatava andmemahu suurus. Kõvakettaid saab hiljem lisada, seetõttu peaks piirduma ainult vajaliku kõvaketta suurusega. Tihti piisab odavast 500GB HDD kõvakettast. 2. SSD või HDD. SSD eeliseks on eelkõige ca 3x suurem lugemis- ja kirjutamiskiirus. HDD eeliseks on andmemahu kohta 10x odavam hind. SSD maksab keskmiselt umbes 0.5€/GB, HDD 0,05€/GB. Andmete töötlemise kiirust püsimälu tüüp ei muuda, küll aga andmete laadimise kiirust vahemällu. Seetõttu on inimesele, kellel rahast veidigi kahju on kaks võimalust: Kas osta SSD ja panna sellele operatsioonisüsteem ja mõni programm/mäng, mis kaua laeb ja hoida ülejäänud andmed HDD-l või osta ainult HDD ja leppida pikema laadimisajaga. 1.6. Jahutus Jahutuse eesmärk on eelkõige protsessorite tööl vabaneva soojuse eraldamine arvutist, et võimaldada arvuti töötamist optimaalsel temperatuuril. Selleks on korpusel üldiselt ees sissetõmbeventilaator ja taga- või ülapaneelil vähemalt üks väljapuhuv ventilaator. Küljele paigutatud ventilaatorid põhjustavad turbulentsi, mis segab videokaardi ja protsessori ventilaatorite tööd. Samuti on ventilaatorid GPU ja CPU radiaatorite küljes. Jahutuse ostmisel tuleks arvesse võtta järgnevaid asjaolusid: 1. Eelistada tuleks suurema rpm-iga ventilaatoreid, kuid seejuures tuleks jälgida antud mürataset. 2. Eelistada tuleks suuremaid ventilaatoreid, need teevad sama õhu väljavoolu juures vähem häält ja on efektiivsemad kuna neil on madalamad rpm-id. 3. Protsessoriga kaasaskäiv ventilaator on kehva kvaliteediga, selle asemele võiks osta kvaliteetsema ventilaatori. 4. Vähem ja võimsamad ventilaatorid on paremad, sest need tagavad ühtlasema õhuvoolu. 5. Eelistatud on väljavooluvõimsuse ülekaal sissevooluvõimsuse suhtes, see tekitab lineaarse õhuvoolu ja toetab graafikakaardi ja CPU jahutust. 6. Vesijahutus on efektiivsem kui õhkjahutus, kuid eelistatud ainult väga võimsatele protsessoritele. 1.7. Optiline seade Optiline seade on optilise andmekandja lugeja. See tuleks valida harjumuste ja vajaduste järgi – Valida võib BlueRay kirjutaja ja DVD kirjutaja vahel, kuid on võimalus ka mitte optilist seadet üldse osta. Parim valik enamustele kasutajatele praegu oleks osta odav DVD kirjutaja. 1.8. Toiteplokk (PSU) Arvuti toiteplokk (PSU) on seade, mis muundab elektrivõrgust saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivateks alalispingeteks. Selle valimisel peab tähelepanu pöörama järgnevatele toiteploki omadustele: 1. Võimsus : Võimsus peaks olema piisav, et toita arvutisse valitud komponente. Kõige rohkem võimsust tarbib graafikakaart: 25-350W, seejärel protsessor 55-150W ja emaplaat 25-85W. Optiline ketas võtab kirjutamisel 30W ülejäänud komponentide energiatarbimine jääb alla 10W. Seega oleneb toiteploki vajalik võimsus eelkõige graafikakaardist. Integreeritud graafikakaardiga süsteemi puhul piisab 300W toiteplokist. Eraldiseisva graafikakaardi ostmisel tuleks PSU vajalik võimsus varuga välja arvutada. 2. Efektiivsus: Toiteplokk võiks vastata 80+ sertifikaadile, mis tähendab, et toiteplokk konverteerib vahelduvvoolu alalisvooluks vähemalt 80%-se kasuteguriga ja selle võimsustegur on üle 0.9. Võimsustegur on aktiivvõimsuse suhe näivvõimsusesse (cos ?). See iseloomustab kadusid reaktiivenergiale. 3. Modulaarsus: Toiteplokil võiksid olla voolukaablid lisatavad ja lahtiühendatavad, mis võimaldab kasutada vaid nii palju kaableid kui tarvis. 1.9. Korpus Korpuse külge kinnituvad kõik arvuti elemendid. Samuti määrab korpus arvuti välimuse. Sellest lähtuvalt tuleb korpuse valimisel arvestada järgnevaid omadusi: 1. Jahutusvõimalused. Korpusel peaksid olema kohad ventilaatorite jaoks: vähemalt üks ees, taga või peal võiks olla mitu 120mm või üks suurema ventilaatori ava. 2. Käsitsusmugavus. Korpus võiks olla avatav lingist lahtitõmmatavat või näpuga keeratavate kruvidega. Kettaid võiks saada lahtritesse kinnitada tööriistadeta. 3. Kettalahtrite arv. Kettalahtreid peaks olema piisavalt soovitud ketaste jaoks. 4. Välimus. Korpuseid müüakse erineva kuju ja värviga, odava hinnaga saab ka akrüülklaasist läbipaistva küljekaanega korpuse, mida võiks kindlasti eelistada kallimate arvutite puhul. Mõndade korpuste puhul on külgeehitatud ventilaatorid valgustatud LED-idega. 5. Kaablikanalid. Osadel korpustel on sisseehitatud kanalid kaablite organiseerimiseks, mis pole vajalik, aga mida võiks eelistada. 6. Audio ja USB pordid. Korpustel on erinev arv Audio ja USB porte, võiks eelistada sellist korpust, millel on ees audio pordid ja vähemalt kaks USB porti. 2. KOMPONENTIDE VALIMINE Arvuti komponentide valimisel lähtusin kursusetöö esimeses osas kirjeldatud teooriast. Eesmärk oli kokku panna keskklassi arvuti, mis saaks hakkama CAD rakendustega ja millel saaks mängida uusi mänge keskmiste graafikanäitajatega. Maksumus võis sellele koos uue monitori, hiire ja klaviatuuriga maksimaalselt 700€. Komponendid valisin 1a arvutipoest, kus olid soodsaimad hinnad ja garantii. Valimisel alustasin protsessorist, millele kulutasin võrdlemisi palju, kuna ei plaani seda osa nii pea ümber vahetada. Sellele ostsin lisaks parema ventilaatori. Seejärel valisin mälu – See oli lihtne, valisin 4GB-se Kingstoni CL9 madala latentsusaja ja kiire taktsagedusega mälu, et tulevikus teine samasugune moodul duaalkanalisse juurde osta. Seejärel valisin kõvaketta – 1TB mälust piisab, plaan on osta hiljem juurde SSD. Sealjuures tegin ma vea ja ostsin punase värvikoodiga mälu, millel on rohkem kasutuskordi, kuid mis on pisut aeglasem kui musta värvikoodiga mälu. Siis ostsin odava DVD kirjutaja. Seejärel oli aeg teha kõige keerulisem otsus ja valida graafikakaart. Eelarve piirangute tõttu pidin rahulduma Sapphire Radeon R7 260X GDDR5 kaardiga, mis oli oma klassis benchmark testides heade tulemustega. Nüüd oli tarvis leida emaplaat, mis toetaks duaalset mälumoodulit, selle leidsin MSI B85M-E45 näol ja toiteplokk, mis vastaks 80+ standardile ja millel oleks piisavalt võimsust, et toita graafikakaarti ja protsessorit. Ehkki valitud süsteem nõudis vaid ca 300W, otsustasin osta PSU võimsuse varuga, kuna hinnavahe polnud suur ja kuna siis võib tulevikus osta võimsama videokaardi. Seejärel valisin korpuse, mille juures jälgisin eelkõige ventilatsiooniavasid, käsitsetavust ja disaini. Osad ja nende maksumused on loetletud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Arvuti komponendid ja nende maksumus Komponent Mudel Hind Protsessor Intel® Core™ i5-4440 3.1GHz 158€ Operatiivmälu Kingston 4GB PC12800 DDR3 CL9 HyperX Blu 41€ Kõvaketas Western Digital Red 1TB IntelliPower SATA3 64MB Western Digital Red 1TB IntelliPower SATA3 64MB 60€ DVD kirjutaja Samsung DVDRW 24X SATA Black 18€ Graafikakaart Sapphire AMD/ATI Radeon R7 260X 2GB GDDR5 115€ Emaplaat MSI B85M-E45 56€ Toiteplokk Chieftec ATX 2.3 500W PFC 80+ GPA-500S8 25€ Korpus Cooler Master Elite 430 RC-430-KWN1 40€ Korpuse ventilaator x2 Akasa 120mm AK-174BKT-B x2 25€ Protsessori ventilaator Alpine Pro 11 8€ Kokku läks arvuti ilma väliste seadmeteta maksma 546€, mis jättis eelarvesse täpselt parajalt raha, et osta Twisted Nematic tehnoloogiaga 24 tolline monitor ja lihtsa hiire ja klaviatuuri. Arvuti nõrgimaks kohaks jäi graafikakaart, mis on tõenäoliselt esimene osa, mille ma tulevikus välja vahetan. Samuti ostan lähitulevikus SSD. 3. ARVUTI KOKKUMONTEERIMINE Arvuti monteerimisel alustasin protsessorist. Surusin selle emaplaadi soklisse, mis võttis muretsemapanevalt palju jõudu. Seejärel kinnitasin protsessori peale eraldi ostetud jahutusüksuse, mis koosneb radiaatorist ja selle peal asuvast ventilaatorist, nagu näha joonisel 3.1. Joonis 3.1. Protsessori jahutus emaplaadil. Seejärel sisestasin operatiivmälu pulga mälu siini (joonisel 3.1 ventilaatorist vasakul). Instruktsioonid, mis järjekorras mälusid siniidesse pannakse leidsin emaplaadi juhendilt. Joonisel 3.2 on mälu torgatud siini. Mälu lisamisel tuleks ideaalsel juhul osta veel üks samasugune mälu ja panna see sama värvi siini. Sellisel juhul oleks mälu 8GB ja ribalaius kahekordne. Joonis 3.2. Mälu ja protsessori jahutus on installeeritud. Seejärel kinnitasin emaplaadi ja PSU (joonis 3.3) korpuse külge (joonis 3.4). Selleks vajalikud kinnitusvahendid olid kaasas korpusega. Joonis 3.3. Chiefteki 80+ 500W toiteplokk. Joonis 3.4. Emaplaat ja PSU on kinnitatud. Siis kinnitasin HDD (joonisel 3.5) ja DVDRW (joonisel 3.6) korpuse eesosas olevatesse kettalahtritesse. Joonis 3.5. 1TB HDD. Joonis 3.6.Samsungi DVDRW seade. Cooler Master korpus tuli kolme 5,25 tollise ja kahe 3,5 tollise lahtriga, seega jäi peale DVDRW seadme kinnitamist 5,25 tollisesse ja HDD kinnitamist 3,5 tollisesse lahtrisse ruumi veel teiste seadmete lisamiseks. (joonis 3.7) Joonis 3.7. Kõvaketas ja DVDRW on paigaldatud. Sellesse korpusesse sai kõvaketast ja DVDRW paigaldada tööriistadeta, mis teeb nende lisamise või eemaldamise väga mugavaks. Siis kinnitasin korpuse laepaneeli alla kaks 120 millimeetrist ventilaatorit ja ühendasin need ja protsessori ventilaatori emaplaadiga. (Joonis 3.8). Joonis 3.8. Süsteemi ventilaatorid on ühendatud emaplaadiga. Joonis 3.9. Sapphire AMD R7 260X videokaart. Järgmisena kinnitasin emaplaadi külge Sapphire AMD R7 260X videokaardi (joonisel 3.9) ja ühendasin kõik info- ja toitekaablid. Seejärel püüdsin segadust paari kaablikinnitusega organiseerida , kuid kuna korpusel polnud juhtmekanaleid ja toiteplokk polnud modulaarne jäi olukord siiski korralagedaks. (joonis 3.10) Joonis 3.10. Arvuti on monteeritud. Lõpuks jäi vaid küljepaneelid sulgeda ja arvuti ühendada väliste väljund- ja sisendseadmetega. Emaplaadil jäi puudu üks ventilaatori väljund, mistõttu tuli osta vastav jagaja. Käima pannes töötas kõik juba esimesel korral. Sellega lõppes arvuti komplekteerimise praktiline osa. KOKKUVÕTE Selles töös kirjeldasin arvuti riistvara komponente ja milliseid omadusi nende ostmisel tuleb jälgida, et saada parima sooritusvõimega arvuti. Seejärel ostsin saadud teadmiste abil prioriteete seades arvuti osad. Lõpuks panin arvuti kokku ja sain selle tööle. Töö käigus selgus, et arvuti riistvara võimekust iseloomustab väga palju erinevaid suuruseid, eriti keeruline on valida graafikakaarti ja CPU-d. Ehkki taustteadmised on kasulikud, on lihtsam ja täpsem hinnata neid riistvara elemente benchmark testide järgi. Teisi arvuti elemente oli lihtsam valida. Oodatust lihtsam oli osade kokkupanemine, sest korpus võimaldas väga lihtsaid kinnitusmeetmeid. Kuigi projekt võttis kaua aega ja valmiskomplekteeritud arvuti ostmine on kiirem, on arvuti ise kokku panemine palju rahuldustpakkuvam kui „võõra“ masina ostmine. See õpetab enda lauaarvutit ka piisavalt hästi tundma, et aegunud osi ükshaaval välja vahetada, selle asemel, et tervet arvutit asendada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teet Evartson. Arvutitehnika riistvara. – Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2014. – 359 lk. 2. Intel & AMD, Architectural Discussion, How Far Ahead Is Intel? 2013. Linustechtips. Kätteseaadav: http://linustechtips.com/main/topic/48571-intel-amd-architectural-discussion-how-far-ahead-is-intel (29.11.2014). 3. Ari Altman. 2013. Techbuyersguru. Dual Core, Quad Core and Hyperthreading Benchmark Analysis Kättesaadav: http://techbuyersguru.com/ CPUgaming2.php (29.11.2014). 4. Dan Stone. Chron. How Important is a Processor Cache? Kättesaadav: http://smallbusiness.chron.com/important-processor-cache-69692.html (30.11.2014). 5. Roland Waddilove. 2014. PCAdvisor. AMD vs Intel: Which Processor is Best? Kättesaadav: http://www.pcadvisor.co.uk/features/pc-components/3528212/amd-vs-intel-which-processor-is-best/ (30.11.2014). 6. Ari Altman. 2014. Techbuyersguru. Deoes Memory Matter? 4GB vs 8GB vs 16GB in Gaming. Kättesaadav: http://techbuyersguru.com/Ramgaming2.php (30.11.2014). 7. Jeff Tyson, Tracy V. Wilson. How Graphics Cards Work? HowStuffWorks. Kättesaadav: http://computer.howstuffworks.com/graphics-card.htm (29.11.2014). 8. EnthusiastPC. Graphics Card Basics. Kättesaadav: http://www.enthusiastpc.net/articles/00001/ (30.11.2014). 9. NewEgg. 2014 How to Build a Computer. Kättesaadav https://www.youtube.com/watch?v=lPIXAtNGGCw (30.11.2014). 10. Chris Angelini 2013. Tom´s hardware. AMD Radeon R9 280X, R9 270X, And R7 260X: Old GPUs, New Names. Kättesaadav: http://www.tomshardware.com/reviews/radeon-r9-280x-r9-270x-r7-260x,3635-18.html (30.11.2014). 11. Anthony Leather. 2013. Bit-tech. Intel Core i5-4670K (Haswell) CPU Review. Kättesaadav: http://www.bit-tech.net/hardware/2013/06/12/intel-core-i5-4670k-haswell-cpu-review (30.11.2014). 16