Puit

Puit on puittaimede (puude, põõsaste) tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi-, kuuse- ja kasepuidu kuivaines on tselluloosi 40.45%, hemitselluloosi 25.40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24.33%, lehtpuudes 16.25%. Puidu kütteväärtusest langeb ca 40% ligniinile. Metsas kasvava puu kogumahust saadakse puitu 59.69% (okaspuud), oksad, kännud ja koor moodustavad 31.41%. Puu biomassi jagunemine tüve, koore, okste ja lehtede (okaste) vahel sõltub suuresti puu liigist ja vanusest. Puidu biomassi kui taastuvat vaadeldakse tänapäeval nii stabiilse energiaallikana kui ka toorainena keemiatööstusele. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel (selle sajandi algu-ses) kasutati puitu maailmas 1,9 109 (miljardit) m3, puidujäätmeid aga 300 miljonit m3. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel kasutati biomassi puiduna 1,9 mld m3, puidu-jäätmetena 300 mln m3. Euroopa Liidu riikides kaetakse keskmiselt 3,5% energiavajadusest biomassi arvelt, mõnedes maades on see näitaja aga tunduvalt kõrgem: 23% Soomes, 18% Rootsis ja 12% Austrias. Maaülikooli andmetel on 2,27 mln ha ehk 51,5% Eesti pindalast kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 449 mln m3. Vastavalt metsanduse arengukavale (2001.2010) võiks luba-tav raiemaht ulatuda 13,1 mln m3-ni. Sellest võiks kütusena kasutada 5 mln m3, statistikaameti andmetel on küttepuude kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35.40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60.70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, sae-puru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid:

Halupuit

tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kind-la pikkusega (1; 0,75; 0,5; 0,33 või 0,25 m) halud.

Hakkpuit

spetsiaalse hakkuriga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25.40 mm).

Puidubrikett

peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70.200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbi-mõõt on 50.80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10.20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad mis turbabriketil . 180 × 75 × 35 mm.

Puidupelletid ehk graanulid

kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid.

Puusüsi

suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27.31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral.

Puugaas

puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4,5.15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO, ja vesigaas, mille põlevosa moo-dustavad CO ja H2.
deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/sgen2.pdf